Pevkur: läbiotsimiste lubamine liigselt prokuratuuri pädevuses

Justiitsminister tõi oma kõnes välja inimeste põhiõiguste küsimuse kriminaalmenetluses.

"Kuigi seadusest tuleneb, et reeglina toimetatakse läbiotsimist kohtumääruse alusel, näitab praktika analüüs, et vaid kümme protsenti läbiotsimistest on tehtud kohtu, ülejäänud aga prokuratuuri loal. Seega on erand kahjuks üldreegli alla neelanud, mis aga ei ole minu hinnangul seaduse mõttega kooskõlas," ütles Pevkur.

Justiitsministri sõnul tuleb olukorra parandamiseks tuleb tõsiselt kaaluda kogu jälitus- ja läbiotsimislubade andmise viimist kohtute pädevusse. Vaid väga piiratud, edasilükkamatutel juhtudel võib kaaluda loa andmise õigust peaprokurörile või ringkonna juhtivprokurörile. Ministri sõnul vajab seejuures kindlasti korrigeerimist ka lubade järelevalve pool.

Samuti tõi Pevkur välja vajaduse muuta eeluurimise ajaks vahistamiste ajalise kestuse pikkust. Ministri sõnul oli aasta alguse seisuga Eestis 684 vahistatut, keda on küll kaks korda vähem kui kümme aastat tagasi, kuid rõõmustamiseks põhjust siiski pole.

Tema teatel on vahistamise kui enne isiku süüdimõistmist põhiõigusi kõige rohkem piirava meetme kohaldamine põhjendatud ainult siis, kui muud kriminaalmenetlust tagavad tõkendid ei ole piisavad või on ammendatud. "Ma näen selget vajadust lühendada nii vahistamise üldist pikkust kui seda, millistel alustel ja kuidas isikut vahi alla saab võtta," ütles minister.

Ministri sõnul on oluline kokku leppida ka selles, kuidas toimida siis, kui prokuröri on mõjutatud või ähvardatud. "Teame kohtunike ja prokuröride mõjutamise teemal tehtud uuringust, et ligi kolmandikku küsitlusele vastanud prokuröridest on ühel või teisel moel üritatud mõjutada: tehtud häirivaid telefonikõnesid, ähvardatud vms. Seetõttu tuleks kohtunike ja prokuröride kaitsele mõjutamiste eest senisest suuremat tähelepanu pöörata," ütles Pevkur.

Samuti rõhutas minister vajadust kohelda prokuröre ja kohtunikke tööturul võrdselt.