Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siim Kallas, tehke luukeredega lõpparve
Peaministri kohale asuda sooviva Siim Kallase senised selgitused Inglismaal registreeritud ebaselge taustaga pisifirmale antud Eesti Panga 100 miljoni dollari väärtuses garantiikirjade kohta on silmatorkavalt ebapiisavad. Keskpanga ja personaalselt Kallase roll plaanitud tehingus peavad selged olema enne, kui Kallas saab president Toomas Hendrik Ilveselt volituse moodustada uus valitsus.
“Ärge seda teemat liiga suureks pidage,” hoiatas Kallas ajakirjanikke. “Kui 20 aastat hiljem tuleb keegi mingeid koopiaid pakkuma, tuleb esmalt neile dokumentidele peale vaadata, ja alles siis saab otsustada.” Ta juhtis tähelepanu, et selliste materjalide väljailmumine uue valitsuse läbirääkimiste ajal pole juhuslik.
Kallast toetas lahkuv peaminister Andrus Ansip, kes nimetas Kallase ümber toimuvat šantaažiks, ning teisedki mõjukad Reformierakonna poliitikud. Sisulistest selgitustest on partei hoidunud.
Peaministriks asumise soov kohustab. Selge see, et info avalikkuse ette jõudmise aeg pole juhuslik. Kuid see ei vabasta Siim Kallast kohustusest selgitada nende garantiide eesmärki ja sisu avalikkusele sisuliselt ja ammendavalt. Praegusel juhul pole olulised mitte sõnumitooja motiivid, vaid vahendatud info, mis eeldab Kallaselt selgitusi. Tulevikuplaanid kohustavad selleks.
Seni on selgituste asemel olnud pareerimine, küsijate naeruvääristamine, teemast möödarääkimine, uute kahtluste tekitamine ja vastuolulised väited. See näitab ühelt poolt, et selle info avalikkuse ette tulek oli Kallasele ootamatu, aga teisalt ka, et see on ebamugav.
Enne peaministritoolile istumist on avalikkusel vaja teada, kas ja kuidas on Eesti Panga tollaseid garantiisid kasutatud ning mida keskpank nende garantiide esitamise eest vastu sai. Ehk teisiti: missuguse tehingu nimel oli Eesti Pank valmis mängu panema summa, mis oleks väljanõudmisel noore riigi finantsidele ülivalusa hoobi andnud?
Kallasel tuleks selgelt näidata, et ei tema ega ükski teine isik ole kõnealuste garantiide kaudu saanud isiklikku kasu. Samamoodi väärib selgitamist, miks ei teadnud plaanitud tehingutest Eesti Panga tollase nõukogu liikmed ja peaminister ning miks pole Eesti Panga arhiivis säilitatud dokumente plaanis olnud tehingu kohta.
Küsimusi külvab ka mõni tehingutega seotud nimi – siingi tuleks Kallasel selgitada, miks tollane keskpank just neid inimesi usaldas.
“Tollane aeg” pole küllaldane põhjendus. Põhjendus, et kakskümmend aastat tagasi kehtisid teised reeglid kui praegu ning nüüdseid seadusi polnud veel olemas, pole küllaldane vastus. Mees, kes soovib saada peaministriks, peab hoolitsema selle eest, et klanitud ülikondade vahelt ei pudeneks kapist välja luukered.
Teisiti oleks lugu siis, kui Kallas valmistuks pensionile minema. Siis otsitaks valgust kartvaid seiku minevikust palju väiksema innuga ning ka hulga väiksema põhjendatud avaliku huvi toega.
Siinkohal pole ülearune meelde tuletada, et Kallasega seostuvad ka VEB Fondi ja Reformierakonna kunagise “rahamasina” R-hooldusega seotud vastamata küsimused. Vaid kunagise kurikuulsa 10 miljoni dollari afääris on Kallasel ette näidata õigeksmõistev kohtuotsus.
Loota, et sajamiljonilisest garantiist saab paari elegantse repliigi tulemusena “rahvaluule”, pole Kallasel vähimatki põhjust.