Tööturuvolinik: rumalus, unustage ära!

"Rumalus," ütles reedel Tallinnas viibinud Laszlo Andor intervjuus Äripäevale, kus sai puudutatud ka nende riikide probleeme, kust arvukalt välja rännatakse.

Küsimus on õigustatud, kuid oluline on tähele panna, et väljaränne Eestist pole nii dramaatiline kui näiteks Läti ja Leedu või eriti Rumeeniaga võrreldes. Tuleb vaadata laiemat konteksti - mitte vaid, et noored lahkuvad, vaid et nad õpivad palju välismaal, saavad kogemusi, mida Eestisse naasmise järel rakendada.

Need on laenudele rajatud õhku täis majanduskasvu aastate tagajärjed. Siin tuleb mõelda mitte üksnes sellele, kuidas kompenseerida väljarännet, vaid kuidas kogu majandusele stabiilsem baas luua. Alustades koolisüsteemi efektiivsuse tõstmisest, koolist tööellu ülemineku lihtsustamisest, paremast sotsiaalsest dialoogist, nn aktiivsest vananemisest, et tööjõud kauemaks ametisse jääks. Noorte lahkumist aitab kompenseerida ka mujalt tulnud tööjõud - olen kuulnud näiteks hispaanlaste huvist Eestis töötada, kuna siin napib tööjõudu, Hispaanias on aga suur tööpuudus.

Pakkuma rohkem praktikakohti. Töökogemuse omandamisega tuleb alustada varem, paralleelselt õpingutega kutsekoolis. Sellest võidavad ka firmad, saavad parimad töötajad välja valida.

See on ELi sotsiaalfondi ülesanne ja Eesti on võrdluses teiste riikidega neid vahendeid hästi kasutanud. Ka Eesti valitsuse uue eelarveperioodi prioriteedid langevad kokku Euroopa Komisjoni prioriteetidega. 

Suurbritannias on sellest palju rääkinud poliitikud ja kirjutanud tabloidid, kuid  reaalsuses juhtus väga vähe. Minister ütles, et toetusi saavad vaid need, kelle nädala sissetulek on olnud vähemalt 150 naela. Palusime muudatused paberil esitada ja paber ei öelnud, et toetustest jäädakse automaatselt ilma. Öeldi hoopis, et tuleb põhjalikum uurimine. Kui see viib diskrimineerimiseni, siis seda me aktsepteerida ei saa. Lähem uurimine aga ei ole vastuolus ELi seadustega .

Aga jah, "sotsiaaltoetuste šovinism" on laiem nähtus, mis mürgitab rikkamates riikides poliitilist debatti. Reaalsuses tunnistatakse - näiteks Saksamaal ja Šveitsis, et võõrtööjõudu on vaja. Teatakse, et kui tahad kvaliteetset tööjõudu, tuleb respekteerida nende inimeste õigusi. Ei saa luua mingeid teise järgu töötajaid.

Tihti tuuakse välja kultuurilisi erinevusi. Suurbritannias on omaks võetud hindude ja pakistaanlaste kauplused, nüüd korraga on raske harjuda poolaka toidupoega. Ja ei maksa unustada, et 2 miljonit britti töötab mujal ELi riikides.

See on eksitav. Kui rõhutada kultuurilist probleemi, ei ole seda vaja seostada Euroopa Liidu laienemisega. Viimase 20 aasta jooksul on Suurbritanniasse olnud suur sisseränne, kuid eurooplasi on selles olnud alla poole. Rumeenlaste ja bulgaarlaste osa on olnud eriti väike, ehkki tabloididest jääb teine mulje.

Sotsiaalkindlustussüsteemid on erinevad ja jäävad erinevaks. ELi koostöö tagab, et mujal riigis töötades ei kuku inimene näiteks pensionisüsteemist välja.

Minu meelest oleks miinimumpalka vaja igas riigis. Ja tugevamat sotsiaalpartnerite dialoogi uutes liikmesriikides. Lääneriikides on palju rohkem kollektiivleppeid. Ida-Euroopa riikides on nii tööandjad kui töövõtjad vähem organiseerunud. Nii jääb palgadünaamika tootlikkuse kasvust maha.

Sageli jah.

Rumalus. Unustage ära. Ehk on ka Cameron selle juba unustanud.

Rumalus. Unustage ära.

Ei, see ei ole teema. Me oleme näinud ka liitumislepingus olnud seitsmeaastase üleminekuaja osas, et piirangu kehtestanud riikide majandusele oli see lõppkokkuvõttes kahjulik, näiteks Saksamaal ja Austrias. Samuti andis selline olukord võimaluse varimajandusele - selline on igasuguste piirangute negatiivne pool. Läve kasutamine tähendaks, et madalama sissetulekuga inimestel on väiksemad õigused kui suuremate sissetulekutega inimestel. Andke andeks, see on problemaatiline idee.

Esmalt peab vastama Šveitsi valitsus ja aega selleks on kolm aastat. Loodame, et valitsus leiab lahenduse, mis vastab konstitutsioonile ega riku lepinguid ja kokkuleppeid ELi ja Šveitsi vahel. Et aga ELi uusliikmele Horvaatiale vaba liikumine ei laienenud, jättis EL Šveitsi välja Horisont 2020 ja Erasmus + programmidest. Keegi ei taha pingeid kruvida, kuid me ei saa ka teha nägu, et see ei ole tõsine teema. Inimeste vaba liikumist ei saa küsimärgi alla seada, kui Šveitsi ja ELi vahel on nii ulatuslik koostöö.

Itaalia on teinud arvestatavaid reforme, samuti Portugal, Hispaania, Kreeka. Prantsusmaa võiks teha rohkem. Itaalia võiks ka alandada makse madalama sissetulekuga inimestel, see oleks mõistlikum kui palga alandamine. Sama soovitus võib kehtida ka Eestis. Kui firma oleks valmis palkama vähemate oskustega inimesi, kui tööjõud oleks odavam, oleks see hea meede. See tuleb aga eelarves kuidagi kompenseerida - näiteks autode maksustamisega.