Ukraina põlvili majandus suurinvestoreid ei heiduta

“Minu meeskond ja mina oleme jätkuvalt huvitatud Ukraina aktsiatest,” ütles Templeton Emerging Markets Groupi juhatuse esimees Mark ­Mobius oma blogipostituses. “Ukraina on selgelt ristteele jõudnud ja me eeldame, et praegused poliitilised pinged jätkuvad seal mõnda aega.”

Mobiuse sõnul on neli finantsallikat, kes võivad Ukrainale abi pakkuda – Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Rahvusvaheline ­Valuutafond (IMF).

“Mulle näib, et IMF on ainuke realistlik valikuvõimalus. Me ei saa välistada ka võimalust, et IMF võib oma abistamisreegleid pehmendada,” ­lisas Mobius.

Eelmisel nädalal ütles Ukraina rahandus­minister Oleksandr Šlapak, et Ukrainal on raha peaaegu otsa saanud ning riik vajab maksejõuetuse vältimiseks 35 miljardit dollarit välisabi. 10 miljardit sellest vajatakse juba sel aastal. Mobius usub, et tänu Lääne ja Venemaa suurele huvile ei jää Ukraina ilma välisabita.

Sama lootust väljendas Ukrainas tegutseva ­Trigon Agri asutaja Joakim Helenius, kelle sõnul võib kriis kaasa tuua palju puhtama ettevõtluskeskkonna. “Ukrainal on suurepärane potentsiaal ja seda eriti põllumajanduses,” tõdes ta. “Ainus, mis seda seni tagasi on hoidnud, on masendav poliitiline juhtimine.”

Pikaajaline korruptsioon. Ehkki Ukraina viimaste nädalate majanduslik ebastabiilsus peegeldab Economisti hinnangul riigi poliitilist olukorda, peituvad probleemide juured pikaajalises korruptsioonis ja vildakas majanduspoliitikas.

Kui veel jaanuari keskpaigani oli Ukraina grivna suhe dollariga 8 : 1, siis nüüd on see 10 : 1. Hiljuti väljastas valitsus lühiajalised laenud intressimääraga 15%. Et viimase aasta võlakirjade tootlus on olnud marginaalne, kahtlustavad paljud analüütikud, et sõjalävel riik ei suuda peagi võla­kohustusi täita.

Postkommunistliku riigina oli Ukraina majandus äärmiselt ebaefektiivne. Sarnaselt teiste liiduvabariikidega tuli silmitsi seista tootmise suure languse ja hüppelise inflatsiooniga.

Stabiilsuspüüded. Vastukaaluks valusale kogemusele vahetas Ukraina keskpank 1996. aastal seni kehtinud karbovanetsid uue valuuta – grivnade vastu. Hoolimata ponnistustest tagada stabiilsus dollari suhtes, räsis seda kümnendi lõpp ja eriti 1998. aasta rubla kriis.

Laenukasv aastatel 2006 ja 2007 oli keskmiselt 73%. Õhus olid märgid mullist ja kõrge inflatsioon kahjustas Ukraina ekspordi konkurentsivõimet.

Pärast üleilmselt finantskriisi kannatas Ukraina kapitalipõua all, pannes grivna tugeva surve alla. Valuuta kaitsemine tühjendas keskpanga reservid. 40 miljardist dollarist 2011. aastal on praeguseks järel 12 miljardit.

Lühiajaliselt valmistab valuuta odavnemine Ukrainale peavalu. Ligi pool riigivõlast on välisvaluutas, mistõttu kerkib grivna langusega ka võla­koorem.

Samas on pingetest vappuv riik visa reformija ning lühikesel perioodil paistis, et selleks puudub vajaduski. Kuid 2009. aastal tabas riiki finantskriis ja terase hinna langus.

Samal aastal kukkus SKP 15%. Aasta hiljem nõustus IMF kindlatel tingimustel laenama 15 miljardit dollarit. Peamine eesmärk oli reformida riigi energiatoetusi. Riiklik gaasifirma Naftogas kasseerib tarbijatelt veerandi toorme impordikulust.

Odav gaas omakorda tõrjub investeeringuid: Ukraina on üks energiamahukamaid majandusi maailmas ja kodumaine toodang on alates 1970. aastast vähenenud 2/3 võrra. IMF külmutas laenutehingu 2011. aastal, kuna Kiiev polnud kulukaid toetusi kärpinud.

Valitsus suutis küll viia avaliku sektori eelarvepuudujäägi 2,8%-le SKPst 2011. aastal, ent pensionide ja palkade arvel. Ettevõtte tulumaksumäära langetamine nõrgendas veelgi riigi rahandust.

Ukraina varimajandus on üks maailma suurimaid, moodustades IMFi andmeil ligikaudu 50% SKPst. Vaatamata poliitilistele probleemidele ja sõjaohule, on Ukraina börs sel aastal tõusnud peaaegu 20 protsenti. Enim meeldivad investoritele ­Ukraina börsil põllumajandusega seotud aktsiad.

 

 

Millist mõju on avaldanud kriis Teie ärile Ukrainas?

Joakim Helenius, Ukrainas tegutseva Trigon Agri asutajaUkraina kriis pole minu ärile otsest mõju avaldanud. Loomulikult loodan, et tulistamist ei tule. Revolutsioon võib juhtida oluliselt puhtama, vähem korrumpeerunud ja läänelikuma Ukrainani. Eksport ELi turgudele aitaks kaasa ja on lihtne näha väga positiivset tulevikku. Aga seda näeme alles pärast kriisi lõppu.Venemaale võivad pikaajaliselt mõjud olla palju halvemad kui Ukrainale. Kõik, kellega olen rääkinud, arutavad, kuidas Venemaalt raha välja võtta. Ukrainas on aktsiad praegu nii odavad, ent börsil on see natuke õnnemäng, sest Putin elab omas maailmas ja ei saa kindel olla, et ta midagi ratsionaalset teeks. Samas eeldades, et kriis rahuneb – kõik, kes täna Ukrainasse investeerivad, teevad sellega suurt raha, kuna aktsiahinnad hakkavad hullumeelselt rallima.Loomulikult võib ka kõik kaotada. Mina olen juba investeerinud ja saan ainult oodata ja loota, et nad suudavad luua parema valitsuse, kui seda oli eelmine kriminaalne bande. Ukrainal on suurepärane potentsiaal ja seda eriti põllumajanduses. Ainus, mis seda tagasi on hoidnud, on masendav poliitiline juhtimine.