Põllumajandus. Teha ise või osta sisse?

20. märts 2014, 00:00

On töid, mida põllumehel on mõistlik ise ära teha, ja töid, mida tasub osta teenusena.

Teenuse tellimisele tasub mõelda siis, kui töödega hilinedes võib raha kaotada, näiteks külvi, väetamise ja saagikoristuse puhul. Vahel võib ka juhtuda, et töödeks vajalik tehnika on liiga kallis või on seda tarvis vaid lühikeseks ajaks, mistõttu pole mõistlik seda osta – näiteks maisikülv, silo tegemine, teravilja muljumine või läga käitlemine.

Teine oluline aspekt on ettevõtte suurus. Väikse tootmise puhul pole mõtet palju tehnikat soetada, sest töid saab ka sisse osta. Samas on teenuse tellimine mõttekas ka väga suure tootmispinna puhul, kus tipphooajal oma jõududega hakkama ei saa.

Hea nõu alati hinnas. Igas Eesti maakonnas on riiklikud nõuandekeskused, kuhu saab vajadusel pöörduda. Põllumajandustootjatele on sel aastal võimaldatud kuni kahe tunni ulatuses tasuta nõuandeteenust.

Samuti pakuvad nõustamist kõik põllutehnika, taimekaitsevahendite, väetiste ja seemnete müüjad.

Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk kinnitab, et nemad on oma teenuse hästi toimima saanud. “Sõidan taimekasvatushooajal mööda Eestit ja käin põldudel. Üldjuhul leiame põllul probleemidele ka lahendused. Samuti helistavad põllumehed mulle otse ja saavad nõu telefoni teel.”

Annuk kirjeldab, et jälgib ringi sõites põldude seisukorda, kasvufaase, haigustesse nakatumist ja kahjureid. “Kõik, mida nädala jooksul märkan, kirjutan üles ning kirjutise saadame e-kirjaga oma klientidele ja avaldame ka meie kodulehel. See on põllumehele suureks abiks, eriti kui tal endal pole olnud aega põlde vaatamas käia. Siis saab ta teada, mis põldudel toimub, ning kontrollida, kas ta enda põllul võib olla sarnane probleem,” selgitas ta.

Lisaks aitab Annuk teha väetus- ja taimekaitseplaane, mille juures on tähtis tunda tooteid.

Appi tuleb mobiilne jõusöödatehas. Nii väike- kui ka suurtootjatele pakub Baltic Agro AS söödaauto teenust. Ei ole mõtet sõidutada oma vilja söödatehasesse, et see seal jahvatada ja siis uuesti tagasi sõidutada. Palju mugavam on kutsuda farmi söödaauto, mis teeb kogu töö ära kohapeal.

“Tegemist on liikuva jõusöödatehasega, kusjuures masin on komplektne ehk ta ei nõua kliendilt lisajõu allikat,” ütles Baltic Agro ASi loomakasvatustoodete spetsialist Jarmo Randmaa. Tema sõnul on kliente, kellele nad teevad jõusööta 5–10 tonni kuus, ja samas ka kliente, kellele teevad 350–400 tonni kuus.

Masinal on nii haamerveski kui ka valtsmuljur, nii et klient saab valida, mis tüüpi jahvatust soovib. “Masin imeb kõik komponendid sisse ja seega ei vaja klient täiendavalt tööjõukulu,” selgitas Randmaa. “Valmis jõusööta saab maha laadida nii mahapuistesse, traktorikärusse kui ka salve. Masinaga saab valmis jõusööda puhuda jõusöödapunkritesse,” jätkas Randmaa.

Tema kinnitusel võib jõusöödasegus olla erinevaid komponente nii palju, kui klient soovib ja söödaratsioon ette näeb. Kogu retsepti saab sisestada masina pardaarvutisse.

Kogu tööprotsess on automaatne ning seda jälgib ja kontrollib masina operaator. Kui töö valmis, prindib masin välja töölehe, kus kirjas kilogrammi täpsusega kõik komponendid, mis masinasse läksid.

Kiiranalüüs otse põllul. Täiesti uue teenusena Eestis pakub Baltic Agro AS taimede kiiranalüüsi põllul ehk fluorimeetriat. Analüüsiga saab määrata ja hinnata taime toiteelementide puuduse riske 10–20 päeva enne nähtavate sümptomite ilmumist.

Baltic Agro ASi taimekasvatuse konsultant ­Eili Rajapuu ütles, et metoodika ja analüüsiprogrammid on välja töötatud 25 taimeliigi kohta – kõik teraviljad, ristõielised, kartul, köögiviljad, viljapuud.

Mõõtmisprotsess ja andmetöötlus kestab vaid 40–50 minutit. “Põllumees saab analüüsi tulemused ja lehe kaudu väetamise soovitused elementide puuduste kõrvaldamiseks kohe kätte,” rääkis Rajapuu. Teenuse hind jääb 30–50 euro piiresse, sõltuvalt sellest, kas soovitakse 6 või 8 elemendi analüüsi.

Lupjamisteenus lisab viljelusväärtust. Põldude lupjamist ei ole igal põllumehel mõttekas ise teha, sest lubjale sobiv laotustehnika erineb tavalisest väetisekülvikust. Oilseeds Trade AS pakub sel aastal lisaks senistele teenustele, nagu vilja transport, sorteerimine ja kuivatusteenus, ka põldude lupjamist.

Lupjamistöid tegeva ASi Nordkalk müügijuht Meelis Mooses selgitas, et teenus kujutab endast põllumuldade pH neutraliseerimist lubjakivijahuga. “Huvitav, et Eestis on umbes miljon hektarit haritavat põllumaad, aga pH on probleemne umbes 1/3 sellest,” märkis ta. Moosese sõnul pärsib halvenenud mullareaktsioon toitainete omastamist, vähendab saagikust ja halvendab saagi kvaliteeti.

Teenuse hind sõltub tema sõnul eelkõige sellest, kui kaugel asub põld lubjakarjääridest.

  • Värkija teeb veiste sõrad kauniks

Rakvere Piimaühistu pakub sellest kevadest sõravärkimisteenust, sest sõrgade värkimine on veiste tervisele kasulik, aga väiksematel farmidel pole mõtet eraldi värkijat palgata ega pukki soetada. Pealegi  võib oskamatu värkimisega teha loomale pigem kahju kui kasu.
Teenust osutatakse Taanist ostetud seadmega, mis on täishüdrauliline ning laseb tööd teha kiiresti ja mugavalt. Ühistu rõhub pigem teenuse kvaliteedile, mitte kvantiteedile, rõhutas piimaühistu tegevjuht Priit Putko. Esimestel tööpäevadel on värgitud keskmiselt 50–60 looma päevas.

Loomadel vähem stressi. Putko ütles, et pukk osteti seepärast, et oma ühistu liikmetel oli selle järele suur nõudlus. “Meile meeldis seadme praktilisus ja lihtsus, oluline on ka see, et üks inimene suudab tööga üksi hakkama saada, ning loomale peaks selline seade tekitama vähem stressi,” selgitas Putko.
Värkimispukk soetati koos kogumisaedade komplektiga ning see võeti liisingusse. Teenuse hind on ühistu liikmetele väiksem kui turuhinnad.

Tellijal tuleb vaid veis välja ajada. Teenus on Puki sõnul kliendile mugav: pukk sõidutatakse kliendi juurde kohale ja siis tuleb vaid veis pukki ajada, kus looma jalad tõstetakse ükshaaval rihmadega üles.
Putko ütles, et klientide tagasiside on olnud positiivne ja värkimisajad on broneeritud juba juuli alguseni. “On ka neid, kes on juba ka sügisesse uue aja kinni pannud, sest värkimine käib kaks korda aastas,” ütles ta.
Ühistu kannab värkimisandmed Vissukese programmi, mis annab farmerile ülevaate karja sõrgade olukorrast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    19. March 2014, 19:01
    Otsi:

    Ava täpsem otsing