Puhkepäev. Uzbekistani hõrgutised on vallutanud Õismäe

Mitu aastat on Nurmenuku keskuses edukalt tegutsenud Hispaania-Usbeki segastiilis Talleke ja Pullike, mis erinevalt paljudest segastiilis restoranidest mõlema köögiga ühtviisi hästi hakkama on saanud. Ja nüüd siis Uzbekistan, mille leiab samast majast, kus sügisel avati Prantsuse kohvik Lyon.

Kellele Usbekimaa avastamiseks Õismäe liiga kauge tundub olevat, leiab ühe Uzbekistani restorani ka Rotermanni kvartalist. Ja veel ühe segastiilis, aga tuntavate Kesk-Aasia mõjudega Suzani Gonsiori tänavalt.

Reis mälestustesse. Usbeki köögi jõudmine Eestisse teeb mulle suurt rõõmu. Ühelt poolt sellepärast, et maitsekirevusest ei saa kunagi küllalt, teiselt poolt aga sellepärast, et Buhhaara, Samarkandi ja Taškendi turud on jätnud mulle kustumatu mälestuse. Võib isegi öelda, et just seal leidis kunagi aastakümnete eest aset minu kulinaarne ärkamine – nende mahlakas-vürtsikad samsad, koriandriseemnetega maitsestatud lihavardad ja kuldsed kuivatatud aprikoosid olid kui tulnukad teisest, maitsvamast maailmast.

Nii kui ma Uzbekistanis Usbeki kombel maitsestatud lihatüki suhu pistsin, olin mälestustes tagasi Taškendi turul, tossavate lihavarraste ja aprikoosi- ning viinamarjamägede vahel. Kohe tulid ka reaalsed aprikoosid ja viinamarjad, sedapuhku imeheas kapsasalatis.

Suppi süüakse Usbekimaal palju ja nende supid on tõsised toidu, natuke nagu hautiste moodi, kus liha ja köögivilja on rohkem kui leent. Lambaliha-köögiviljasupp ... oma vürtsika leeme, suurte lihatükkide ja peaaegu terveks jäetud kartulitega oli vägagi tõsiseltvõetav roog. Supi kõrvale ampsasin kõrvitsa-samsat – krõbedat pirukat, kus kõrvits oli saanud imeliselt vürtsika maitsestuse, mis tegi ta erinevaks kõikidest senikogetud kõrvitsaküpsetistest.

Keskaasialik miljöö. Vardas lambaliha, seesama, mis mind mõtetes paarikümne aasta tagusele Usbekimaa turule kandis, oli omaaegsete mälestuste vääriline – vürtsikas, parajalt küps, saatjaks maitsev tomatine kaste ja õhukesed salatisibulaviilud. Ei midagi erilist, kuid oma asjatundlikus mõõdukuses väga maitsev. Aus kaup, võiks öelda Taškendi turuline. Magusavalik oleks võinud aga suurem olla, usbekid – nagu kõik Kesk-Aasia ja Lähis-Ida rahvad – on kuulsad oma kompottide, halvaade ja šerbettide poolest, aga nende baklava oli vähemalt nauditav.

Õismäe Uzbekistanis oli tublisti vaeva nähtud, et toidule lisaks ka keskaasialikku miljööd luua. Kohati oli see õnnestunud, kohati mitte. Igatahes väärib lugupidamist omanike soov tuhandeaastase minevikuga toidukultuurile natukenegi sobivam ümbrus luua kui uuslinnajao uusehitis seda pakub.

Parimaks osaks olid ettekandjate rahvariided ja tübeteikad, aga ka karavanserai-laadne võlvistik. Halvimaks – eks ikka telerid, mis mingil arusaamatul põhjusel eriti rahvusrestoranide seintele kipuvad. Ja mis vägi ja võim on Caesari salatil, Kreeka salatil ja tiramisul, et nad absoluutselt iga restorani menüüsse tungivad? Ilmselt on tegemist samasuguse musta maagiaga, millega viinerid ja friikartulid lastemenüüsid vallutavad.

 

Uzbekistan

Aadress: Meistri 22 / Ehitajate tee 116a, TallinnTelefon: 60 99 660Avatud: E–N 12–23, R–L 12–00, P 12–23

Hinnang: 24toit 8teenindus 9interjöör 7

põhiroogade hinnad: 5,90–16,90 eurot