Tippdisainer Kriss Soonik: masstooteid ma tegema ei hakka

2009. aasta alguses lahkus Kriss Soonik Londoni mainekast pesufirmast Agent Provocaetur, kus töötas turunduse peal. Südi neiu asutas oma firma ajal, kui majanduskriis oli haripunktis. “Keegi ei uskunud, et töölt ära tulin. Arvati, et mind vallandati. Keegi pole ju nii hull, et oma sooja koha sellisel ajal ära annaks,” muigab Soonik tagantjärele.

Tol aastal müüs ta umbes 100 pesukomplekti. Nüüd, viis aastat hiljem, loodab ta numbri kasvatada 10 000ni aastas.

Sooniku ettevõtte kontoriks on tema enda kodu teine korrus. Aasta eest polnud tal ühtegi alluvat, viimaks võttis appi assistendi ja müügijuhi.

Äripäev kohtus Soonikuga aprilli alguses Londonis Sohos.

Kuidas sai lihtsast Eesti tüdrukust rahvusvaheliselt tunnustatud pesudisainer? Täpselt kümme aastat tagasi, 20aastasena, tegin esimese pesukollektsiooni. Alustasin muidugi Eestis ja täiesti hobi korras. Endal oli lõbus, samas oli mul alati plaanis, et hakkan oma tooteid müüma. Lõpetasin Estonian Business Schooli võõrkeelte ja ärikorralduse erialal. Seejärel tulin Londonisse moekooli, et magistriõppes turundust õppida. See oli aastal 2005, ma ei tulnud selle teadmisega, et tulen ja siia jäängi. Kaheksa ja pool aastat – endalegi šokk, et nii pikk aeg, see on läinud väga kiiresti.

Lõpetasite  kooli ja töötasite  Londonis tuntud pesufirmas. Kuidas ikkagi oma firma loomiseni jõudsite? Tegin enne korralikku taustatööd – lugesin artikleid, kaardistasin poed. Kui 2009. aasta alguses alustasin, siis oli mul juba selge arusaam, kes on konkurendid. Võtsin ise poodidega ühendust, et tahan tulla ja näidata oma kollektsiooni.

Masu tõttu panid paljud butiigid uksed kinni, kes alles jäid, nende jaoks tundusime värske õhuna. Mõelda – tuleb keegi sellisel kohutaval ajal, kus teised brändid tõmbasid oma huvitava poole koomale ja keskendusid müügiartiklitele, mis oli kindla peale minek. Ja siis meie, veidi hullumeelsed, kes katsetavad erinevate värvide ja stiiliga.

Kust saite raha, et moeäris kanda kinnitada? See tuli puhtalt oma säästudest. Tänase päevani pole investeeringuid väljast sisse võtnud. Ärimudel oli ja on selles, et ma ei tooda asju valmis ega looda, et keegi ostab need ära. Kõigepealt saan tellimused, siis panen asjad tootmisse. Tänaseni on sama, süsteem toimib. Meie suund on väikeseeria, individuaalõmblust ei tee. Klientideks on poeketid, kes siis meie loomingu sisse ostavad.

Arvestades praegust positsiooni, kasv tuli ilmselt kiiresti? Tellimused olid alguses väga väikesed, aga õnneks julgeti meiega riskida. Võtsin osa ühest suurest pesumessist ning sain palju kontakte. Näiteks luksus­pesuäri Coco de Mer – kui oma loomingu sinna müüki saime, siis avanesid uksed ka rahvusvaheliselt.

Siiski peab ütlema, et meil on siiamaani ­nišibrändi maik juures. Poed vahel isegi ostavad meie kollektsiooni peibutuspardiks, et müüa oma tavalist kaupa. Tahavad oma klientidele näidata, et näe, on ka midagi uut ja põnevat müügil.

Kas mõtlete laieneda, minna üle masstoodangu peale? Masstoodangu peale meie ei lähe! Valikuvõimalus on näiteks mõne suurema ketiga koostööd teha ja tootevalikut laiendada. Järgmisel aastal tahaks sisse tuua ka igapäevasemad tooted, mis samas ikkagi kvaliteetsed. Hind võiks olla madalam. Kontrastina ka veel luksuslikumad tooted. Hind ei ole ainuke põhjus, miks ostetakse, turgu on paljudele toodetele.

Sooniku pesubrändi võib kohata 16 riigis. Mis on kõige olulisemad  ja huvitavamad turud? Praegu on parim turg Jaapan, seal on meil kokku 13 butiiki, see on minu jaoks väga südamelähedane projekt, tean, et sinna sobime. Aga USA turule ­sisenemine on olnud lihtsam, kuna pole keele­barjääri. Jaapanis tahaks küll suhelda, saad ka poodide kontaktid, kuid nad ei mõista inglise keelt. Olin märtsi alguses Tokyos. Käisin ringi, tõlk oli kõrval. Alguses tõlgiti, vahepeal läks käest ja kohalikud ettevõtjad rääkisid omavahel. Kui pildistamiseni jõudsime, sain jälle aru (Sooniku paneb seik muigama – toim).

Kas ka Aasias kavatsete laieneda? Hongkong ja Hiina on kogu aeg silmapiiril. Viimase puhul veidi kardan, seal on palju kopeerimist. Samas, kes tahavad kopeerida, teevad selle niisamagi ära. Meid on kopeeritud Ameerikas ning Jaapanis. Tavaliselt piisab, kui saadad e-kirja ja ähvardad kohtuasjaga.

Lugesin ühest artiklist, et teie komplektid õmmeldakse kokku Tallinnas Koplis ühes pisikeses õmblustöökojas. Tõesti Koplis? Jah, seda teeb üks firma alltöövõtu korras. Siiani töötab see väga hästi ning oleme kvaliteediga rahul.

Räägite oma firmast kogu aeg mitmuses. Tegelikult olite ju pikka aega ainus töötaja? Jah, see oli nii eelmise aastani. Tegin kõike ise, aga viis aastat paneb kõik uude valgusesse. Tahad teha rohkem, paremini ja suuremalt. Selles faasis oli vaja lisatööjõudu.  Eestist on mul umbes aasta aega abiks olnud ema. Tema vastutab tootmise eest ­Eestis. Siinpool võtsin esimese assistendi mullu oktoobris. Lisaks talle on nüüd abiks inimene müügi valdkonnas.

Olete tegutsenud pikalt üksi ja tooted on eksklusiivsed. Kasuminumbrid pole ilmselt väga suured? Kasv on olenenud sellest, kui palju raha sisse tuleb. Olen võtnud suhteliselt kaalutletud riske. Siiani on kõik hästi välja tulnud. Suurt raha pole sisse pumbanud, kõik on orgaaniline. Eelmisel aastal oli käive 110 000 eurot (2012. aastal oli firma Kinoos Invest käive 87 000 eurot – toim). Kasum oli eelmisel aastal umbes 5000 eurot (2012. aastal 8300 eurot).

Eestis räägitakse palju, kuidas talendid lahkuvad. Kas kavatsete end lõplikult Londoniga siduda? Olen täiesti avatud, vaatab, kuidas kõik areneb. Ma pole kunagi arvanudki, et Eestist lõplikult ära kolin. Käin seal väga tihti, side on alati olemas.

 

Kriss Soonik Loungerie

Keskendunud pitspesule. Nt pluusid, sukahoidjad, hommikumantlid, püksikud.Tooteid müüakse 16 riigis: Eesti, Suur­britannia, USA, Jaapan, Holland, Belgia, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Rootsi, Soome, Lõuna-Aafrika, Saudi-Araabia, Austraalia, Šveits, Prantsusmaa.Vaid Tallinnas Solarise keskuses asuvas poes Ulakas Kaunitar on müügil nii klassikaline kui ka värskeim kollektsioon ehk kokku 40 komplekti.HinnanäitedPrantsuse pitsist stringid – 54 eurotMustast pitsist püksid – 175 eurotMusta värvi sametine kuldsete lateks­detailidega rüü taskute ja vööga – 145 eurottähistab tänavu viiendat sünnipäeva, sel puhul­ on mitu kuud pühendatud eri linnadele, kus toimuvad üritused klientidele ja pressile – veebruaris New York, aprillis Tokyo, juulis Pariis, oktoobris Tallinn, novembris London.