Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti finantsjuhid on Balti pessimistid
Baltimaade suuremate ettevõtete finantsjuhtidest on Balti regiooni konkurentsivõime osas kõige pessimistlikumad Eesti juhid, selgub SEB uuringust.
Kõige optimistlikuma hinnangu andsid Leedu finantsjuhid, kellest 84% on arvamusel, et Balti riikide konkurentsivõime Euroopa majanduse suhtes tulevikus kasvab. Seevastu kõige pessimistlikumad on Eesti finantsjuhid, kellest kõigest 69 protsenti uskus konkurentsivõime paranemisse. Lätis oli vastav näitaja 73%.
Eestlaste suhteline pessimism paistis välja ka Euroopa majanduse järgmise viie aasta väljavaadete osas. Et 2020. aastani domineerivad Euroopa majanduses positiivsed suundumused uskus 74% Leedu ja 63% Läti ning vaid 61% Eesti finantsjuhtidest usub. Samas vahetult pessimistliku hinnangu Euroopa majanduse olukorra suhtes andis 29% Läti ning 10% Leedu ja Eesti juhtidest.
SEB korraldas Balti riikide suurimate ettevõtete finantsjuhtidele mõeldud uuringu 2014. aasta veebruari lõpus ja märtsi alguses. Osa võttis umbes 200 ettevõtet Eestist, Lätist ja Leedust.
„Ettevõtetel tuleb endiselt konkurentsivõime parandamise nimel pingutada, ent tulemused on kõikuvad ning edugi on raske säilitada. Siiski on Balti ettevõtted veendunud, et järgmise viie aasta jooksul muutub Eesti, Läti ja Leedu majandus Lääne-Euroopa suhtes konkurentsivõimelisemaks,“ ütles SEB Baltikumi ettevõtete panganduse juht Allan Parik.
„See omakorda nõuab suuri investeeringuid ning keskendumist uuendustele, kuna konkurentsivõimet ei saa tõsta madalate tööjõukulude, väljarände ja demograafilise olukorra arvelt. Ettevõtjad peavad seega näitama investeerimises ning uuenduste loomises ja kasutuselevõtmises suuremat aktiivsust.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.