Enne raiet tee selgeks kinnistu õiged piirid

Võõrast metsa ei ole sealjuures raiutud mitte tahtlikult, vaid õigusliku segadusega küsimuses, millised on kinnistu tegelikud piirid. Sellest, millised andmed osutuvad lõpuks õigeteks, sõltub, kes ja millist vastutust võõra metsa raiumise eest kannab.

Probleemi juured maareformi algusaegades. Maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaliseerimisel ja riigi omandisse jätmisel tehti katastrimõõdistamised ainult siis, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik seda eraldi soovis.

Üldreegli kohaselt moodustati katastriüksus plaani- ja kaardimaterjalide alusel ehk piiride kulgemine ja piirimärkide geodeetilised koordinaadid määrati kindlaks plaanil ning reaalseid mõõtmisi ei tehtud. Maamõõtmisele kuluva raha kokkuhoidmiseks kasutati sellist võimalust massiliselt. Samas ei näidatud siis ka piire looduses kätte ega koostatud naabritega piiriprotokolle.

Maa ostueesõigusega erastamisel oli piiride looduses kättenäitamine ja piiriprotokollide koostamine küll kohustuslik, kuid sellest toimingust osavõtmine mitte: kui kohale ei mindud, loeti automaatselt, et piirid on kindlaks määratud ja looduses kätte näidatud.

Piirivaidluste mõttes riskivabad pole ka need kinnistud, mis moodustati katastrimõõdistamisel. Aegade jooksul on kasutatud erinevaid mõõdistamisviise, koordinaatide süsteeme. Seetõttu puudus ühtne mõõdistamistäpsus ja piirides on olulised nihked. Nt kui metsakinnistu moodustati kaardil mõõtkavaga 1:10 000, oli piiripunkti looduses tähistamise täpsuseks 20 meetrit. Täna kasutatavas L-EST süsteemis mõõdistamisel on täpsus 0,7 meetrit.

Õiged piirid võivad olla teadmata. Kõige rohkem arusaamatusi tekitab fakt, et piirid, mille õigsuses ollakse veendunud, võivad olla valed. Iseäranis kehtib see endiste talumaadel, mille osas on põlvest põlve antud edasi teadmist, kus on nn meie mets. Sama info saab ka kinnistu ostja ning kiviaed, metsatukk, maaparanduskraav vms näidatakse kätte. Isegi kui ostja vaatab kinnistu kohta esitatud plaane jm dokumentatsiooni, ei osata enamikul juhtudel vastuolusid tuvastada või nende olemasolule tähelepanu pöörata. 

Piirid võivad aja jooksul muutuda. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Sellele vaatamata võib metsaomanik avastada, et kinnistu piirid on tema nõusolekuta muutunud. Põhjuseid võib olla mitu. Nt võib naaber olla tellinud enda plaani- ja kaardimaterjalide alusel moodustatud kinnistu katastriüksus(t)e ülemõõdistamise. Teine põhjus on reformimata maa mõõdistamine ning selle tulemusena ka kõrvalkinnistute piiride korrigeerimine.

Kehtiva korra kohaselt saadetakse maaomanikule teade tähitud kirjaga vähemalt 10 päeva enne uute piiride looduses kättenäitamist. Samas puudub nõue, et isik peaks piiriprotokolli koostamisest osa võtma. Kui teade ei jõua maaomanikuni või jääb piisava tähelepanuta, ei saada piiride muutumisest teada ega osata nendega arvestada. Õiguslikult on need aga kehtivad ning kantakse ka maakatastrisse.

Eeldatakse katastrisse kantud andmete õigsust. Uute mõõdistusandmete maakatastris registreerimine on üks põhjuseid, miks vaidlused metsa raiumise üle tekivad. Eeldatakse katastrisse kantud andmete õigsust ehk kuigi nn vanade piiride järgi tehti raiet oma metsas, võib naaber väita, et tegelikult kuulus maa tema kinnistu koosseisu ja raie oli ebaseaduslik.

Kindlasti on neid juhtumeid, kus asjad omavahel selgeks räägitakse. Samas pöörduvad sellised maad n-ö juurde saanud tihti ka politseisse nõudega algatada kriminaalasi. Seega võib raie teostaja ja/või tellija saada halvimal juhul süüdistuse ebaseaduslikus metsaraies või metsavarguses. Kuigi raskeid karistusi määratakse selle eest harva, on kogu asja pika menetlemisega kaasnev isikule koormav.

Eraldi probleem on ka menetlejatel mingi konkreetse ajahetke seisuga maakatastris olevatest andmetest lähtumine, süvenemata ja tuvastamata, kas need kajastavad kinnistu õiged piire (ehk milline oli isikute enda arusaam piiride kulgemisest, kuidas olid piirid looduses tähistatud jne). Nii võidaksegi algatatud väärteo- või kriminaalmenetlus lõpetada (kuna tahtlikult valesti raiumist ei tuvastatud), kuid lõpetamise määrusse pannakse kirja, et raiuti võõral maal.

Katastriandmed võivad olla valed. Oluline on teada, et kuigi katastriandmete õigsust eeldatakse, ei ole need vääramatud ehk n-ö lõplik tõde. Pole välistatud, et  metsa raiumisel võib olla lähtutud siiski õigetest andmetest ning valed on hoopis hilisemad, uute mõõdistuste alusel määratud piirid.

Riigikohus on rõhutanud, et piiri määramine ei ole mitte ainult mõõdistustehniline küsimus, vaid hinnata tuleb ka teisi asjaolusid nagu kinnisaja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamist, kinnisasja terviklikkust ja otstarbeka kuju tagamist, lihtsate ja selgete piiride loomist ja looduslikke piire, samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimist. Kohtu hinnangu kohaselt pole katastriüksuse moodustamisel alust kalduda maastikul paika pandud piiridest kõrvale ainuüksi põhjendusega, et mõõdistusandmete kohaselt peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on lähtutud pikema ajavahemiku jooksul. Tuleb kontrollida, kas maakataster kajastab kinnistu õigeid piire.

Võõras metsas raiumisele järgnevad kahjunõuded. Isik, kelle metsas on tema loata raiutud, saab nõuda kahjuhüvitisena eeskätt raiutud puude maksumust. Sõltuvalt asjaoludest võidakse nõue esitada raie tellija ja/või raie teostaja vastu.

Kahjunõude rahuldamine sõltub mitmetest asjaoludest. Kohtupraktikas on jäetud võõral maal raiumise kahjunõue rahuldamata, sest naaber oli ise raie eelnevalt kooskõlastanud. Ka on oluline, kas piirid olid looduses arusaadavad, kas piirisiht arvestab piirikive jne.

Kahjunõude rahuldamisel sõltub raie teostanud isiku ja raie tellija omavaheline vastutus sõlmitud kokkulepetest. Nt kui kinnistu omanik on raie teostajale raie piirid looduses kätte näidanud ja selle kirjalikult fikseeritud, peaks kahju eest olema eeskätt vastutav raie tellija. Kui kinnistu piiride järgimine oli lepinguliselt raie teostaja kohustuseks, on just temal ebaseadusliku raiega tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

Halvasti tähistatud katastriüksuse piirid võivad raskendada ka toetuste hindamist.

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun möönis, et ebatäpsed andmed mõjutavad ka nende tööd, eelkõige toetuste maksmisel. “Loomulikult on maaomanikud pahased, kui Natura alade üle mõõtmisel selgub, et maatükk osutub väiksemaks,” lisas Aun.

Erametsakeskuse kontrolli­üksuse juht Gunnar Reinapu

selgitas et alates maareformi läbiviimise algusest on olnud kasutusel mitmed erinevad katastriüksuse moodustamise viisid. “Probleemide lahendamiseks tuleb vaadata sellel hetkel kehtinud õigusakte ja katastriüksuse moodustamise viisi,” soovitas ta. Ka pole paljud maaomanikud piiri mingitel põhjustel maha märkinud ja puuduvad katastriüksuse piirimärgid. “See pole sageli tahtlik ja siin on mitmeid põhjuseid. Kui on soov katastri piirialadel tegeleda majandustegevusega, on igati mõistlik naabriga koos piirid üle vaadata ja kokku leppida piiri kulgemises,” soovitas ta. Kui katastri piirimärgid puuduvad, siis maastikul aitab piirimärgid taastada maamõõtja, maaomanik neid ise paigaldada ei tohi.

Kui Erametsakeskus avastab ebatäpsuse, siis jagavad nad infot lisaks omanikule ka maa-ametiga, et välja selgitada õiged piiriandmed. “Siin on palju nüansse, kuid piirimärgid looduses, katastriplaanil ja piiriprotokollis peavad omavahel kokku minema,” lisas ta.

Pane tähele: Karistused karmid

Ebaseaduslik raie väärtegu, kui kahju puudub.

Trahv juriidilisele isikule kuni 3200 €, füüsilisele isikule kuni 1200 € või arest.

kuritegu, kui keskkonnale tekitatud kahju vähemalt 3550 €.

Trahv juriidilisele isikule kuni 16 000 000 €, füüsilisele isikule kuni 1600 € või enam (sõltub isiku sissetulekust) või vangistus kuni 3 aastat.

Metsavargus

Trahv füüsilisele isikule kuni 1600 € või enam (sõltub isiku sissetulekust) või vangistus kuni 10 aastat.

Tasub teada: Piiriandmete parandamiseks mitu võimalust

Maaomanikul on õigus nõuda haldusmenetluses valede katastriandmete parandamist või piiride vastavalt seadusele kindlaksmääramist.

Kontrollmõõdistamine. Tuleb pöörduda kas litsentseeritud maamõõtja või maa-ameti poole. Piiride kindlaksmääramise toimingute läbiviimine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Piiri asukoha määramisel võidakse arvestada kinnistusraamatu, maakatastri, arhiivide jt registrite andmeid. Informatsiooni puudumisel võetakse aluseks piirimärgid, valduse ulatus või piirinaabrite ütlused. Seejärel koostab maamõõtja vajalikud dokumendid ning piirnaabrite kulul taastatakse või paigaldatakse piirimärgid.

Kokkulepe naabriga. Pärast kirjaliku kokkuleppe sõlmimist (võib olla vajalik ka notariaalne tõestus) saab viia läbi katastrimõõdistamise, tähistada piirid looduses ning kanda andmed maakatastrisse.

kohtu kaudu. Vastava nõude võib esitada naabri vastu kas eraldi hagina või vastuhagina (menetlemiseks koos kahjunõudega tulenevalt väidetavalt ebaseaduslikust raiest).

Autor: Mariliis Pinn, Kristina Uuetoa-Tepper