Suur kukkumine

Hoolimata sellest suutis ettevõte kasvatada kulumieelset ärikasumit (EBITDA) 14%.

Käibe langust mõjutas enim väiksem elektrienergia müük, mis langes aastataguse ajaga 36%. „Ilm oli esimeses kvartalis soe, mistõttu olid hinnad börsil möödunud aastaga võrreldes madalamad. Langenud hinnatase tähendas aga ka elektri hulgimüügi mahu vähenemist,“ kommenteeris Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Kuigi müügimaht vähenes, oli müügitulemus tema sõnul tänu riskimaandamistehingutele siiski hea. Elektri müügist koduklientidele kasumit ei teenitud, käibest moodustas see 7%.

Kaasiku sõnul teenis ettevõte riigile kvartalis 83 miljonit eurot. „Kui liita 51 miljoni euro suurusele puhaskasumile veel ka Eesti Energialt riigile makstud maksud, siis võib öelda, et ettevõtte rahaline panus küündis 83 miljoni euroni,“ sõnas Kaasik.

Eesti Energia tootis kvartalis 62 000 tonni põlevkiviõli, mis on 15% enam kui aasta eest. Põlevkiviõli müügist teenis ettevõte 6% käibest ja 12% kulumieelsest ärikasumist ehk üle kümne miljoni euro.

Investeeringute maht oli kvartalis 74 miljonit eurot, mis on sama palju kui eelmise aasta samal perioodi, vahendas ettevõtte pressiteade. Olulisimad olid investeeringud Auvere elektrijaama (34 miljonit eurot) ja Elektrilevi võrgukvaliteedi arendamisesse (21 miljonit eurot). Esimeses kvartalis alustati ka Narva elektrijaamade olulise keskkonnaprojekti – lämmastikupüüdmisseadmete paigaldamise – teise etapiga, mille tulemusel paigaldatakse seitsmele Eesti elektrijaama katlale 2016. aastaks kaasaegsed heitmete vähendamiseks mõeldud filtrid.