Lätis sissetulekute jaotumine kõige ebaühtlasem

2012. aastal oli erineva sissetulekutasemega gruppide vahel sissetuleku jaotumist peegeldav Gini indeks Lätis Euroopa Liidu riikidest kõrgeim (35,2 protsenti), mis näitab üsna suurt ebavõrdsust. Lätiga võrreldes jaotub Eestis sissetulek erineva sissetulekutasemega gruppide vahel võrdsemalt.

Alates 2004. aastast kogutud andmed näitavad Balti riikides erisuunalisi muutusi. Lätis on endiselt Euroopa Liidu kõrgeim Gini indeks hoolimata selle alanemisest aastail 2008–12.

Leedus tõusis Gini indeks majanduslanguse ajal 2010. aastal 37%ni (kõrgeim näitaja ELis) ja seejärel vähenes 2012. aastal viie protsendi võrra, 32%ni.

Eestis oli 2008. aastal Gini indeks tasemel 30,9%, 2012. aastal aga 32,5%. Euroliidu keskmine on olnud alates 2005. aastast stabiilselt 31%.

Lätis oli 2012. aastal rikkaimate leibkondade (ülemine kvintiil) sissetulek 6,3 korda suurem kui vaeseimate leibkondade (alumine kvintiil) sissetulek. Leedus ja Eestis oli see ka S80/S20 nimetatav suhtarv vastavalt 5,3 ja 5,4, mis on ELi keskmisest (2012. aastal ligikaudu 5) kõrgem, kuid Läti näitajast madalam.

Lätis on see suhtarv alates 2008. aastast vähenenud. Leedus langes S80/S20 suhtarv majanduskriisi järel 7,3-lt 5,3ni - sissetulekute ebavõrdsus vähenes kahe ühiku võrra. Eestis oli suhtarv aastail 2008–10 stabiilne, kuid tõusis 2012. aastal 0,4 punkti võrra, tasemele 5,4.

Lätis moodustas tunamullu elanikkonna vaeseima 20% sissetulek 6,6% kogu elanikkonna sissetulekust (2008. aastal 6,2%), samas kui rikkaimad 20% leibkondadest teenisid 42% kogusissetulekust. Eestis ja Leedus oli esimese kvintiili sissetulek suurem kui Lätis – vastavalt 7,3% ja 7,4%.

Üle-eelmisel aastal teenisid rikkaimad 20% elanikest Eestis 39,7% ja Leedus 39,5% kogusissetulekust. "Läti peaks jätkama tegevusi ebavõrdsuse vähendamiseks, et väheneks ka Läti ja teiste Balti riikide vaheline erinevus," ütles SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.