Head matemaatilised oskused sõltuvad kultuurist

„Peamised erinevused Lääne ja Ida vahel tulenevad kultuurist, ning enamasti mitte sellest, mis juhtub klassiruumis,“ sõnas "The Grapes of Math" autor Alex Bellos.

„Lisaks on Inglismaal ja USAs arusaam, et matemaatika on ebalahe. Matemaatika on igav ja raske,“ lisas ta.

Hiljutisel PISA testi tulemusel sai matemaatikas esikoha Shanghai, millele järgnes Singapur, Hong Kong, Taiwan ning Lõuna-Korea.

Suurbritannia jõudis näiteks 26.kohale ning USA platseerus 36.kohale.

Halvad arvutusoskused võivad tõsiselt kahjustada töökoha leidmise väljavaateid ning seda mitte ainult finantssektoris.

ECM Selection personalivaliku ettevõtte juht Martin Constantinides rõhutas, et tugevad matemaatilised oskused on kõikides tööstussektorites äärmiselt nõutud, kuna suuremahuliste andmete töötlemine on üha laialdasemalt levinud.

Kehval arvutusoskusel võib olla ka tõsine majanduslik mõju. Briti heategevusorganisatsioon National Numeracy märkis, et igal aastal kaotab Suurbritannia valitsus madala arvutusoskuse taseme pärast umbes 20,2 miljardit naela ehk umbes 1,3% SKP-st.

Bellose sõnul on välja toonud peamised kultuurilise erinevuse põhjused, miks on asiaatide matemaatilised oskused paremad.

Esiteks seetõttu, et vanemad on oma lastes äratanud huvi matemaatika vastu. Teiseks see, et Aasias investeeritakse laste haridusesse palju, kuna kultuuriline norm on, et lapsed kunagi hiljem vanematele raha saadavad. Lisaks peitub põhjus selles, et numbrid on Aasia kultuuris palju prominentsemad kui Läänes. Näiteks omistatakse õnnenumbritele suur tähtsus ning näiteks Jaapanis eelistatakse paarituid numbreid paaris numbritele.

Kodune kultuur kandub üle ka klassiruumidesse, mistõttu on vanematel keerulisemate matemaatika programmide suhtes kõrged ootused ning lisaks on matemaatikaeksam kohustuslik ka ülikooli sisseastumisel.

Põhjus peitub veel ka selles, et Aasia koolides on distsipliin karmim kui Lääne koolides, mistõttu õpetaja saab keskenduda õpetamisele, mitte õpilaste korralekutsumisele.