Valitsus toetas kooseluseaduse eelnõu

40 riigikogu liikme algatatud eelnõu eesmärk on tagada mitteabielulises kooselus elavate isikute piisav kaitse, vahendas riigikantselei. Regulatsiooni väljatöötamisel on arvesse võetud õiguskantsleri seisukoht, mille kohaselt kehtiv õiguslik raamistik ei taga piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset ning samasooliste isikute püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata.

Kooselulepingu saavad sõlmida kaks täisealist ja teovõimelist füüsilist isikut olenemata soost. Vähemalt ühe isiku elukoht peab olema Eestis. Lepingut ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on lepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Leping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ja selleks peavad elukaaslased tegema isikliku tahteavalduse.

Lepingu sõlmimise käigus tuleb valida kolme varasuhte liigi hulgast sobiv varasuhe: varaühisus, juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus.

Kooselulepingu kehtivuse ajal on registreeritud elukaaslastel teineteise suhtes ülalpidamiskohustus. See, kuidas isikud täpsemalt lepinguga seonduvaid õigusi ja kohustusi teostavad, sõltub nende kokkuleppest. Näiteks saavad pooled leppida kokku ka lepingujärgses ülalpidamiskohustuses.

Kooseluleping kantakse rahvastikuregistrisse ja valitud varasuhe abieluvararegistrisse.

Euroopa Liidus on samasoolistel partneritel võimalik kooselu registreerida 14 riigis, neist neljas (Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Holland) on kooselu registreerimine sooneutraalne.

Kava kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2015.