Maksuerisus on kallis lõbu, sageli ka ebaefektiivne

Paljud ELi liikmesriigid on rakendanud maksuvabastusi emaettevõtjatele tütarühingu osaluse võõrandamisest saadud tulule. Kuna Eestis selline maksuvabastus puudub, on meil raske püsida konkurentsis eelistatud peakontori asu­kohariigina.

Tõõjõumaksud. Investorite meelitamiseks on väljapaistval kohal ka üldine tööjõu maksukoormuse vähendamine. Võiksime näiteks kaaluda ajutise elamisloaga välismaalaste sotsiaalmaksukoormuse vähendamist tingimusel, et nad tõendavad erakindlustuse olemasolu ja loobuvad sotsiaalkindlustuse hüvedest. Selle ettepaneku on teinud teenusmajanduse koda.

ELi liikmesriigid on kriisi tagajärgede ületamisel suuresti korrigeerinud maksupoliitikat. Võib välja tuua kolm domineerivat suunda. Esiteks, maksukoormuse nihutamine tööjõu ja tulude maksustamiselt tarbimise maksustamisele.  Teiseks, maksubaasi laiendamine kaudsete maksude, eelkõige käibemaksu valdkonnas. See tähendab standardse maksumäära rakendamist nendes valdkondades, kus seni rakendati standardmäärast madalamat maksumäära, ehk sisuliselt käibemaksuerisuste kaotamist ja vähendamist. Kolmandaks, ettevõtte tulumaksumäära vähendamine. Maksupoliitikate korrigeerimise eesmärk on parandada maksulaekumisi ja kasvatada konkurentsivõimet.

Poliitiline dilemma. Varasematel aastatel valimislubaduste tulemusel, huvigruppide või ametiühingute survel kehtestatud maksuerisuste ja standardmäärast erinevate käibemaksumäärade kaotamine on nüüd poliitiliselt keeruline. Aga ELi liikmesriigid on siin juba edu saavutanud või saavutamas. Riigid on mõistnud, et maksuerisus on eelarvele ülemäära kulukas ja konkreetset valdkonda toetades ebaefektiivne.  Reeglina ei täida ka seda eesmärki, milleks ta mõeldud oli.