Veetlevad  kullaaktsiad

Kuigi kullahind kukkus mullu ligi 30%, on see end ajalooliselt tõestanud võrdlemisi stabiilse investeeringuna. Sama ei saa öelda kullakaevandajate aktsiate kohta, mis on kukkunud oluliselt enam. Nüüd näevad analüütikud võimalust uueks tõusuks.

Läinud aastal kandsid kullahinna suhtes tundlikud kaevandusfirmade aktsiad suuri kaotusi. Maailma ühe suurima kullakaevandaja Goldcorpi aktsia hind langes mullu 40%, kuid langus räsis tugevalt teisigi sektori hiiglasi. Näiteks kukkusid nii Barrick Goldi kui Newmont Miningu aktsiad pea 50%.

Analüütikud näevad paremat tõusulootust just kullaaktsiatele keskendunud börsil kaubeldavatesse fondidesse (Exchange Traded Fund - ETF), mis on oma hajutatuse tõttu ka turvalisem investeering. Üks neist on kullakaevandajatele keskenduv fond Market Vectors Gold Miners (GDX).

Fondide puhul on eelis madalad valitsemiskulud, kuid samal ajal saab ETFi osakut börsil kaubelda samaväärselt tavalise aktsiaga. GDXil on aga mõningad eelised kullahinna või füüsilise kullaga kauplemise ees.

Olulisim neist on kullahinnast märkimisväärselt suurem kasvupotentsiaal. Ühtlasi on see ka suurimaid nõrkusi, kuna aktsiad on kullahinna kõikumistele vägagi tundlikud. Erinevalt teistest kullaaktsiate ETFidest iseloomustab GDXi suhteline konservatiivsus, kuna viimasel pole suurel määral investeeringuid arenevatel turgudel ja koguni kolm neljandikku fondi investeeringutest on paigutatud arenenud USA ja Kanada turgudele.

Kümme suuremat osalust moodustavad 66% fondist ja kaks suuremat neist on USA firmad Barrick Gold ja Goldcorp, millest viimane on väljaande Money Morning ressursside spetsialisti Peter Krauthi hinnangul selle aasta kõige paljulubavam kullaaktsia. Tänavu 15,7% tõusnud aktsial on Bloombergi terminalis 17 ostusoovitust, 9 "hoia" ja 2 "müü" soovituse kõrval.

Teine fond, mida võiks kaaluda, on Market Vectors Junior Gold Miners (GDXJ), mis koosneb väikestest ja keskmistest suurema riskiga ettevõtetest. Need on tavaliselt suurtest kaevandustest oluliselt väiksema turuväärtusega ettevõtted, mis on varajases arengufaasis, kuid ülisuure kasvupotentsiaaliga. Tõusu mootor on tavaliselt ühinemine või ülevõtmine. Oluliselt kõrgem risk on ka ootamatuks pankrotiks.

Sageli pole need firmad võimelised ise kaevandusi rajama ega arendama, vaid omavad näiteks mõnd kullaleiukohta või kaevandusõigusi. Samuti tegelevad need uute leiukohtade leidmisega. Mullu kukkus GDXJ 61%, kuid tänavu on tõusu olnud 16,7%. Analüütikute hinnangul terendab neilegi tänavu kasvulootus.

Seeking Alpha toob värskes ülevaates välja, et nõndanimetatud juuniorite kasvu on toetamas suurenenud ühinemiste ja omandamiste hulk sektoris, mis võib lugeda targa raha käitumist. Teiseks kauplevad kuld ja hõbe alla oma kolme aasta keskmist, mis näitab, et väärismetallid on alahinnatud.

Lisaks kauplevad aktsiaturud ajaloo kõrgeimatel tasemetel ja meenutavad 2007. aasta krahhieelset aega. Aktsiaturu korrektsioon ja hirm deflatsiooni ees võib pöörata investorite pilgud turvalisema kulla ja hõbeda poole. Seda enam, et keskpangad võivad käituda sarnaselt Euroopa Keskpangale ja muuta hoiuseintressid negatiivseks, muutes sedasi ka hoiustamise mõttetuks.

Ka on juuniorid seitsmeaastasel karuturul, lähenedes sedasi ajaloolisele madaltasemele. Analüütikute usku toormehindade, sealhulgas väärimetallide tõusuks süstib geopoliitiline olukord. Hinnahüpe võib tulla juhul, kui Ukraina kriis ja pinged Lähis-Idas eskaleeruvad.

Peter Krauth tõdes, et viimase paari aasta jooksul on kullaaktsiad olnud märkimisväärse surve all eeskätt kullahinna languse tõttu. "See sai kullakaevurite suurimaks väljakutseks, kuna nad püüdsid tootmist suurendada vaatamata langevatele hindadele," ütles ta.

See omakorda tõi kaasa paljude kaevandusettevõtete kasvu takerdumise, samal ajal kui parimad ettevõtted kärpisid kulutusi, keskendusid kõige elujõulisematele projektidele ja väljusid mõõnast varasemast tugevamanagi.

Läinud kvartali esimeses pooles esines kuld üllatavalt hästi. Seda toetas Ukraina kriis, kuna investoritele näis kuld turvalise varaklassina. Teine suur faktor oli Hiinast tulnud tugev nõudlus, mis ületas isegi senise maailma suurima kullatarbija India nõudlust.

Kaevandajate jaoks tähendab see veidi suuremat stabiilsust ja veel käesoleval aastal ootavad analüütikud positiivset rahavoogu. Nõnda nagu kuld ise, nii näitasid ka kullaaktsiad aasta esimestel kuudel häid tulemusi, ent on pärast seda valmistanud pigem pettumuse. Kõigele vaatamata on kullaktsiate väljavaated viimaste aastatega võrreldes tublisti paranenud ja muutunud taas atraktiivseteks.

USA Today kolumnisti John Waggoneri hinnangul on kullaaktsiaid mõistlik osta lühiajaliselt ja pigem siis, kui on lootust kullahinna tõusuks. "Ärge laske end lollitada: kullaaktsiad pole olnud hea pikaajaline investeering ega ole seda ka tulevikus," ütles ta.

Kullakaevandajate ja kullahinna vahel on kindlasti seos olemas, seda eriti viimase langusperioodi ajal. Kui vaadata ainuüksi kulla ETFi GLD ja kullakaevandajate ETFi GDX liikumist. Samas pikemat perioodi vaadates on kullahind olnud tunduvalt stabiilsem - kullakaevandajate aktsiatesse hinnati sisse kulla pidevat ja lõputuna näivat hinnatõusu, samas ei arvestatud seda, et uute kaevanduste avamine on kallis ning kullahinna langedes võivad ka kasumlikud kaevandused hoopis kahjumlikeks muutuda.

Investor peaks esmalt tegema selgeks kullahinna ja kullakaevandajate aktsiate omavahelise seose, miks mõni kullakaevandaja on kullahinna langusele või tõusule rohkem tundlikum. LHV vahendusel on kulla ja kullakaevandajate vastu huvi tuntavalt vähenenud - kullahinna langus on sellest sektorist huvilised mujale peletanud ning tehinguid tehakse üha vähem. ETF-i panustamine on loomulikult tunduvalt väiksema riskiga, kuna üksiku ettevõtte riski saab nii vältida, kuid sektori risk jääb endiselt.