Madalseisus püsinud kulla hind kerkib kriiside toel

Kulla hinna ralli sai hoo sisse möödunud neljapäeval, mil hind kerkis päevaga pea 4%. See oli kõrgeim päevane tõus alates möödunud aasta septembrist. Hinnatõus jätkus ka nädalavahetusel ja teisipäeval maksis unts kulda juba 1325,9 dollarit. Eile liikus hind taas allapoole, jäädes umbes 1313 dollari tasemele.

Hõbeda hind, mis tavaliselt liigub kullaga sarnases rütmis, kukkus eile 20,86 dollarile untsi eest. Teisipäeval saavutas hõbedauntsi hind 21,14 dollari taseme, mis on kõrgeim alates märtsi keskpaigast.

Iraagis toimuv süstib ebakindlust. Veel enne vägivalla puhkemist Lähis-Idas prognoosisid välis­analüütikud, et kulla hind jätkab langust. Pessimistlike arvamuste järgi pidi kulla hind kukkuma aasta lõpuks viie aasta madalaimale tasemele, umbes 1000–1050 dollarile untsi eest.

Nüüd on aga hakanud kulla hinda ülespoole lükkama turgudel valitsev segadus. USA aktsiahinnad langesid teisipäeval veelgi, kuna mured Iraagi tuleviku pärast kärbivad ettevõtete kasumi­väljavaadet. Investorites tekitab ebakindlust ka ­Briti naela langus ja ootus, kas Inglise keskpank lubab peatselt intressimäärade tõusu.

Brenti toornafta hind jäi teisipäeval kõrgemale kui 114 dollarit. Nafta hinna rallimist toetavad vägivald Iraagis, tarneprobleemid Liibüas ja ootused, kas USA hakkab ise naftat eksportima.

Teisipäeval võtsid al-Qaeda-meelsed islamimässulised kontrolli Iraagi suurima naftarafineerimistehase üle. See andis löögi Iraagi valitsuse püüetele kaitsta riigi majandusele kõige olulisemaid infrastruktuurirajatisi. Juunis alanud rünnakutes on surma saanud juba rohkem kui 100 inimest.

“Maailm on muutunud oluliselt hirmsamaks paigaks,” kommenteeris olukorda LaSalle Futuresi vanemanalüütik Charles Nedoss.

Aasia tahab rohkem kontrolli saavutada. Viimastel aastatel suurenenud Hiina ja India nõudlus kulla järele toetab kulla hinda maailma­turul. Samuti kujundavad nende riikide poliitilis-majanduslikud sündmused kulla hinna hooajalisi mustreid.

2013. aastal oli Hiina suurim kulla importija maailmas, edestati ka senist suurimat kokkuostjat Indiat. Kaks suurima rahvaarvuga riiki moodustavad enam kui poole maailma kulla nõudlusest.

Möödunud aastal kriisi sattunud India ruupia ja sealsed hiljutised poliitilised muudatused on teinud kulla väljavaated säravamaks. Sealsete inimeste silmis on kuld säästmise ja turvalisuse vahend. Samas varjutavad positiivseid prognoose põllumajandusprobleemid. Kui põllumajandus­tulu väheneb, langeb nõudlus kulla järele. Financial Timesi prognoosi järgi kaasneb sellega kulla hinna langus, kuna farmerid oleksid sunnitud oma kullavarud ära müüma.

Sel nädalal teatas Singapuri börs, et annab välja füüsiliseks kullaks vahetatava lepingu, et vastata maailma suurimale kullanõudlusele Aasias. Tänavu septembris välja antavat lepingut nähakse Singapuri püüdena kehtestada regioonis oma kulla võrdlusindeksit.

Singapuri börsi pressiteate järgi toetavad lepingu väljaandmist ka suured pangad, nagu  JP Morgan, Standard Chartered, Standard Bank ja Bank of Nova Scotia.

 

 

Üha rohkem põhjust vaadata Aasia poole

Tõnu Palm, Nordea peaökonomist Mullu langes kulla hind umbes 28%, kuna globaalmajanduse kasv ja kõrgemate dollari intresside ootus vähendas kulla sära. Eelmise aasta lõpust kaupleb kuld vahemikus 1200–1400 dollarit untsi kohta, mis näitab, et suurem õhk sai juba eelmisel aastal välja lastud. Finantsturud prognoosivad kulla hinna kauplemist aasta lõpus praeguse hinna­taseme juures. See on adekvaatne hetkeolukorra peegeldus. Geo­poliitiliste kriisikolleteta kaupleks kuld madalamal. Aasta teises pooles ootame paranevaid makronäitajaid USAst, mis hoiab finantsturgude tähelepanu dollari intressitõusu teemal. Tasapisi tõusvad intressid ja inflatsioonirisk soosivad pigem aktsiahindade kui kulla tootlust. Samas jääb pikaajaline huvi kulda osta kestma ning üha rohkem on põhjust vaadata ­Aasia poole, kelle osakaal kulla globaalses nõudluses kasvab. 2010. aastal küündis Aasia osakaal umbes 57%-le,  aga  nüüd jäävad hinnangud üle 60%.