Turge varjutavad geopoliitilised mured

Analüütikuid ja majandusspetsialiste heidutab kõige enam OPECi suuruselt teises naftariigis Iraagis toimuv, sest sealne kodusõda näib siiski süvenevat. Sunni-äärmuslaste sõjaline juht kuulutas esmaspäeval välja kalifaadi (islamiriik – toim) Iraagi ja Süüria aladel, mis on äärmusrühmituse kontrolli all. Samal ajal plaanib Iraagi autonoomse Kurdistani piirkonna president Masoud Barzani juba lähikuudel korraldada referendumi, mis võiks kurdidele iseseisvuse tuua.

Kriisidele ei näi lahendust. Kui Venemaa ja Iraan on astunud samme, et Iraagi valitsust toetada, siis pole USA president Barack Obama käinud välja tõsiseid ideid, kuidas islamimässuliste mahasurumisele kaasa aidata.

Kuigi seni on uudiste otsene mõju finants­turgudele olnud väike, usub mõni analüütik, et sündmustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed.

“USA tööhõive kasv on viimastel kuudel olnud üpris tugev, mis paneb mind imestama, miks keskenduvad turud vanadele SKP andmetele. Ma kahtlustan, et geopoliitilised mured teevad investoreid samuti ettevaatlikuks,” ütles Sumitomo Mitsui Trust Banki vanem majandusspetsialist Ayako Sera.

Ka Ukraina ja Vene kriis ei näi leidvat lahendust. Ukraina president Petro Porošenko teatas esmaspäeva õhtul, et ei pikenda enam kümme päeva väldanud ühepoolset relvarahu ning alustab uusi rünnakuid, et riigi idaosa separatistide käest tagasi võita. Ainukordne võimalus rahuplaaniks kukkus relvarahu korduva rikkumise tõttu läbi, teatas president.

Sellegipoolest on nafta hinnad tulnud oma üheksa kuu tipptasemelt alla, kuna seni on Iraagi valitsuse väed suutnud hoida islamimässulisi riigi peamistest rafineerimistehastest eemal.

USA toornafta futuuride hind oli eile 105,72 dollarit barreli eest. Hind on tulnud alla kahe nädala taguselt 107,73dollariliselt tipptasemelt.