Restoranitest: Fellin võidab sööja südame miljöö ja toiduga

Asukoht on suurepärane: otse väljaku ääres, tiheda liiklusega tänavate ristumiskohas, kuid nendega parajat distantsi hoidev, parkla otse sealsamas, kuid mitte nii, et autod vaate ummistaksid.

Kiire kuulsus. Mõni söögikoht võib tegutseda kümme ja rohkemgi aastat, ilma et temast kaugemal midagi kuuldaks. Fellinist aga hakkasid jutud levima juba eelmisel aastal, kui kohvikul veel aasta jagugi vanust polnud.

Ja ennäe – selle aasta kevadel valitud viiekümne parima söögikoha hulgas oligi uustulnuk olemas! Uue linna lisandumine tippkohvikute-restoranide nimistusse on toiduarmastajatele suureks sündmuseks, nüüd siis on Eesti gurmeekaardil ka Viljandi. On võimalik, et kiitust koguneb nii palju, et tegelikkus selle kõrval kahvatub, kuid Fellinis jäi ruumi imestuseks ja imetluseks. Nii miljöö kui toidud, joogid ja teenindus on tõesti väga head.

Kohvikuhoone näeb nii pealt kui seest väga viljandilik välja, ühendades väärikalt vana ja trendikalt modernse ja tehes seda pigem pigem tagasihoidlikul kui edeval moel. Sisekujundus on parajalt omapärane, mõnus, ilus, leidlik ja mugav. Kultuuriürituste plakatid, sealhulgas kohviku enda kultuuriürituste kava ning parajasti eksponeeritud nukunäitus annavad aimu, et tegemist pole mingi unise väikelinnaga, vaid kultuurist pulbitseva kohaga.

Tooraine kohalikelt väiketootjatelt. Menüü järgib hüperkohalikku ja naturaalsuse trendi. Köögivili on Reinu, Intsu ja Nõmme talust,  koha Võrtsjärvest, lambakotletiks saanud lammas Märjamaalt, kitsejuust Kalamatsi meiereist. Road on maalähedased, kuid gurmeelikult komponeeritud: suitsuräimede juurde pakutakse sidrunimajoneesi, lambaliha-leiva juurde käib peale soolakurgi ja tomatite ka nõgesekreem, praetud koha lisandiks on terve köögiviljapeenar – kartulipüreesse kasvama pandud pisikesed noored köögiviljad, millel pealsejupidki veel küljes.  Taolise köögiviljakunstiga viitsivad pealinnas tegeleda vaid tipprestoranid, nii et au ja kiitus tegijatele nii detailidele tähelepanu pööramise kui kompositsioonide viimistletuse eest. 

Pettuma ei pea ka see, ees trendidele korralikku kõhutäit eelistab. Portsjonid pole just pubimõõtu, aga paari roaga peaks ka kõige suurema nälja kustutatud saama. Minu eelroog pikalt küpsenud lambast ja rukkileivast oli igatahes nii võimas, et ilma lauakaaslase abita poleks ma pearoani jõudnudki.

Omaette tähelepanu väärib Fellini magusroog nimega „Linnas ja mustikad“. Linnased, meie kui õllemaa põlisvara ongi toidutegemisel asjatult unarusse jäänud, Fellin on nad unustusest päästnud ja jäätisele maitsekujundajateks võtnud. Puukausis serveeritud linnasejäätise kõrvale käivad rukkileiva tuille – imeõhuke krõbusk, mustikad ja tortsuke hapukoort, mis tasakaalustab ja pehmendab intensiivseid maitseid.

Lõpetuseks paar nõuannet. Külastage kindlasti kohviku tualettruumi, sealt saab väärtuslikku informatsiooni Fellini nime päritolu kohta ja jätke tass kohvi „rippuma“ – maksate teie, kuid ära joob selle vaene tudeng, kel endal kohviraha napib.

Fellin Toit: 9Teenindus: 9Interjöör: 10Aadress: Kauba 11, ViljandiTelefon:  435 9795Avatud: T-L 11-23, PE 11-20Põhiroogade hinnavahemik:  9.50-14 eurot