Sirje Rank • 11. mai 2015 kell 9:30

Kreeka pähkel: IMF ei saa rahastada üle jõu käiva võlaga riiki

Plakatiga mees Ateena keskväljakul  Foto: Scanpix/REuters

Kreeka paisuv võlakoorem seab küsimärgi alla IMFi võimaluse jätkata Kreeka abistamist.

IMFi abi puhul kehtib reegel, et riigi võlakoorem peab olema tasemel, millega riik toime tulla suudab. Kreeka tüürib aga vastupidises suunas, kirjutab agentuur Bloomberg.

Läinud nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni majandusprognoosis on Kreeka tuleva aasta võlakoorem visandatud tasemel 174% SKPst, mis on 15 protsendipunkti võrra kõrgem veebruaris prognoositud võlatasemest (tänavu võlakoorem 180,2% SKPst).

Kreekale tähendab see seda, et isegi kui vaevalistel kõnelustel kreeditoridega kokkulepe lõpuks siiski sünnib, võib täiendav abi pikemas perspektiivis ikkagi takerduda poliitilistesse ja bürokraatlikesse tõketesse.

IMF hoiatab

IMF on andnud märku, et on mures Kreeka kasvava võlakoorma pärast. Euroala riigid ei ole aga valmis Kreekale uut võlakergendust andma.

„Pinevad suhted eurogrupiga, mis tahtis IMFi karmi kätt abiprogrammi tingimuste täitmise kontrollimisel, kuid mitte võla jätkusuutlikkuse ja finantseerimise kriteeriume, ei saa kaua nii kesta,“ ütles Bloombergile Royal Bank of Scotlandi strateeg Michael Michaelidis. „Nii nagu on lood Kreeka võlaga.“

Palve peale kommenteerida Euroopa Komisjoni uut majandusprognoosi vastas IMFi pressiesindaja IMFi juhi Christine Lagarde'i 2012. a novembris tehtud avaldusega, mille järgi oodatakse Kreeka võlakoorma alanemist aastaks 2020 124% tasemele SKPst.

Sedamööda, kuidas väheneb tõenäosus, et Kreeka selle eesmärgi täidab, on IMFil järjest raskem õigustada Kreeka abistamise jätkamist. IMFi enda kodukord ei võimalda laenu anda riikidele, mis ei suuda juba olemasoleva võlakoormaga toime tulla.

Uue võlakergenduse võimalus on Kreeka jaoks laual olnud 2012. aasta sügisest, tingimusel, et riik viib eelarve primaarsesse ülejääki (ei arvesta võlgade teenindamisega seotud kulusid). Laenuintresse võidakse veelgi niigi madalalt tasemelt alandada ning pikendada võlgade tagasimakse perioodi.

Probleemi lõputult peita ei saa

Kreeka peaminister Alexis Tsipras on veidi tasandanud nõudmisi võlakoorma osalisest mahakandmisest, et kindlustada abi kiireloomulisemate rahavajaduste katteks. Varem või hiljem pole reaalsuse eest aga pääsu.

„Me küll teame, et meie võlakoorem käib meil üle jõu, kuid me ei suru seda teemat peale, et keskenduda praegu abiprogrammi kõnelustele,“ ütles Kreeka valitsuse pressiesindaja Gabriel Sakellaridis. „Aga õige varsti, tahame või ei, ei aita seda teemat enam vaiba alla lükata.“

Samas on IMF ennegi Kreeka pärast reegleid väänanud. 2010. aastal kiitis fondi juhatus heaks 38 miljardi dollari suuruse abipaketi Kreekale, ehkki IMFi analüüsid näitasid, et Kreeka võlatase ei olnud riigile jõukohane. Juhatus peatas ajutiselt selle nõude kehtivuse, kuna kardeti, et Kreeka kollaps seab ohtu kogu euroala ja maailmamajanduse väljavaated, selgub 2013. a koostatud IMFi hinnangust.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici pole seni nõustunud teemat arutama, toonitades, et enne igasuguseid võlakõnelusi tuleb Kreekal esmalt astuda konkreetseid samme oma majanduse jalule aitamisel ja rahandusliku olukorra stabiliseerimisel.

„Seda teemat ei saa arutada enne, kui meil ei ole reformiprogrammi kokkulepet,“ ütles Moscovici. „Töötame selle hüpoteesiga, et me saavutame edu ja naaseme harmoonilise koostöö rajale.“

Ei taha või ei suuda

Brüsseli mõttekoja Bruegel teadur Zsolt Darvas on seisukohal, et kui euroala riigid on nõus Kreeka abilaenu intressimäärasid veelgi kärpima ning eraldama Kreekale täiendavad 40 miljardit eurot, suudab see Kreeka rahanduse stabiliseerida ilma varasemate võlgade korstnasse kirjutamiseta, mis oleks poliitiliselt keeruline.

„Igasuguse võlakoormaga on võimalik toime tulla, kui selle intressimäär on väga madal,“ ütles Darvas. „Tegelik küsimus on see, kuidas rahastada võla tagasimakseid IMFile ja Euroopa Keskpangale, mille tähtaeg jõuab kätte, ning kas eelarve primaarne ülejääk on intressimakseteks piisav.“

Kreeka valitsus on öelnud, et on valmis pingutama selle nimel, et primaarne ülejääk eelarves oleks tänavu 1,5% SKPst. 2012. a sõlmitud kokkuleppe järgi pidi ülejääk tänavu küündima 3%-le.

„Nende argument, et me ei suuda maksta - mida paganat te meilt nõuate, muutub päev-päevalt tugevamaks,“ ütles Suurbritannia keskpanga rahapoliitika komitee endine liige David Blanchflower. "Nüüd pole küsimus enam niivõrd selles, et kreeklased ei taha maksta. Nad ei suuda maksta.“

Hetkel kuum