Mari Mets • 17. august 2015 kell 12:15

Kindlustus põikles suurkliendile kahju hüvitamisest

30. aprillil ümber läinud haagise eest sai OÜ Jooster Grupi juht Alo Vihandi If Kindlustuselt hüvitise alles 14. augustil, vahetult pärast Äripäeva sekkumist.   Foto: Alo Vihandi

If Kindlustuses oma kahe ettevõtte kümmekond veokit kindlustanud Alo Vihandi sai kolm ja pool kuud kestnud vaidluse järel kindlustuselt raha kätte külili vajunud haagise eest alles pärast ajakirjanduse sekkumist.

Algul maksmisest üldse keeldunud kindlustus soostus lõpuks küll hüvitamisega, kuid kliendi nõutud summa maksti välja alles siis, kui Äripäev juhtumi vastu huvi tundis.

Aprilli viimasel päeval juhtus Tartumaal Rõngu vallas Alo Vihandi kaubaveo ja ehitusmasinate rendiga tegeleva firma Jooster Grupp veokiga õnnetus. Käärdi külas vast ehitatud eramaja ette 27 tonni liiva kallutanud veoki pealt vajus haagis külili maha.

Aasta algul oli Vihandi oma kahe ettevõtte kõik kümmekond veokit just nimelt laadimiskindlustuse pärast If Kindlustuse alla viinud. Kui veokite-haagistega juhtub midagi kauba laadimise käigus, on ka selleks puhuks kindlustuse kate olemas.

Aprillis juhtuski nii, et liiv ei hakanud veoki kastist tavapäraselt maha voolama, sest oli Vihandi sõnul niiske või mingil muul põhjusel kinni jäänud. Autojuht hüppas maha, et asja uurida, kuid samal ajal vajus haagis külili. Vihandi lasi pikali vajunud 2012. aasta haagise veel samal päeval eramaja eest Tartusse Volvo esinduse parklasse transportida ja teavitas õnnetusest kindlustust.  

Kindlustus keeldub maksmast

Pärast mitut telefonivestlust potsatas Vihandi postkasti 27. mail If Kindlustuse ametlik keeldumine 20 000 eurole kindlustatud haagise hüvitamisest. Kindlustus teatas, et nende eksperdi hinnangul olid haagisel juba varasemad vigastused, mis remondist hoolimata olid uuesti pragunenud, seega polnud ei veokast ega selle alusraam piisavalt jäigad.

Ettevõtja Alo Vihandi oleks jäänud ilma enam kui 20 000eurosest hüvitisest, kui poleks ise If Kindlustuselt üle kolme kuu oma õigust taga nõudnud.   Foto: Meeli Küttim

Vihandi tõdes, et sama veokiga oli tõesti ka varem juhtunud pisem õnnetus, kuid pärast seda veok remonditi ning see läbis veatult ülevaatuse novembris ehk viis kuud enne õnnetust. Peale selle oli Vihandi seisukohal, et aprilliks parandatud vigastus polnud uue õnnetuse põhjus.

Ta küsis lisaarvamust haagiste remondiga tegelevast firmast Tomar Services. Selle ekspert Aarne Ambos lükkas If Kindlustuse väited ümber ning ütles, et õnnetuse põhjustas siiski liiva kinnijäämine ja haagise vale paigutus.  If omakorda vastas, et nemad jäävad oma otsuse juurde.

Mängu tuleb riiklik ekspert

Seejärel tellis Vihandi riikliku eksperdi, kes käis sündmuskohal ja koostas toimunust põhjaliku analüüsi, lükates samuti ümber If Kindlustuse arvamuse sellest, et õnnetuse põhjustas veoki kehv seis. „Kui If riikliku eksperdi arvamuse kätte sai, muutis kindlustus 17. juulil oma otsust ja ütles, et kahju kuulub hüvitamisele,“ sõnas Vihandi.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul kujundas kindlustus oma lõpliku seisukoha kliendile soodsamana, kuna erinevate ekspertide arvamused kahju tekkepõhjuste kohta läksid lahku.

„If Kindlustuse ekspert leidis, et haagise halb seisukord oli üheselt kahju põhjus. Sõltumatu ekspert asus seisukohale, et haagise seisukord ei olnud ainus kahju põhjus. Kuna ekspertide järeldused olid vastuolulised, siis kaalusime kõiki argumente uuesti ja leidsime, et vasturääkivused tuleb kliendi kasuks tõlgendada ja otsustasime kahjud hüvitada,“ selgitas Kiibus.

Nädalapäevad hiljem pakkus kindlustus telefoni teel Vihandile hüvitiseks 16 000 eurot, mis on 4000 eurot vähem kui Vihandi kindlustussumma. Miks Ifi pakutav summa oli kindlustussummast väiksem, ei osanud If Vihandi sõnul põhjendada. Kuna Vihandi kontaktisikud Ifis muutusid tema sõnul pidevalt, sest mõni töötaja oli lahkunud ja paljud puhkusel, ei saanud ta enam üldse aru, kellelt selgitusi küsima peaks.

„Ma küsisin kohe telefonis, mille alusel see hinnang on antud. Nad ei osanud midagi vastata. Vaatasin portaalidest samaväärseid haagiseid, nende hinnad olid vahemikus 22 000 – 23 000 eurot, meie haagise kast on veel pisut parem kui need. Seejärel nõustus kahjukäsitleja telefoni otsas, et selle haagise turuväärtus võiks ka olla üle 20 000 euro,“ rääkis Vihandi.

Kiibuse sõnul arvestas kindlustus kahjusumma määramisel analoogsete haagiste turuväärtust ning haagise seisukorda enne õnnetust. „Arvestades asjaolusid, asus ekspert seisukohale, et sõiduki turuväärtus on 16 000 eurot,“ märkis ta.

Ametniku näpuviga valab õli tulle

3. augustil saatis kindlustus Vihandile otsuse, kus öeldi, et haagise turuväärtus on 21 600 eurot, millest arvestatakse maha omavastutus ja veel tasumata aastamaksed. Hüvitada lubati 20 732 eurot ja 16 senti.

„Imestasin, et kuidas nad on nõus mulle rohkem maksma, kui kindlustus on tehtud vaid 20 000 euro peale. Samas olid nad selleks ajaks minuga juba kolm kuud lolli mänginud ja oma otsuseid muutnud. Ühes vahepealses taotluses olin taotlenud 20 000 eurot ja lisaks endale ka katkist haagist, teades, et kauplemise käigus väheneb summa nagunii. Eeldasin, et ju nad maksavad mulle siis valuraha,“ ütles Vihandi.

Samas märkas Vihandi, et summa lubati välja maksta kahes osas: kõigepealt ligi 10 000 eurot ja hiljem veel umbes 7000 eurot. Ta juhtis kindlustuse tähelepanu sellele, et märgitud summad kokku annavad vaid pisut üle 17 000 euro, mitte otsuses lubatud summa.

Alo Vihandi polnud nõus, et kindlustus hindas selle 2012. aasta Volvo haagise väärtust vaid ligi 7000euroseks.  Foto: Alo Vihandi

Kiibus märgib, et kuna nad ei olnud selleks ajaks veel pärast maikuist hüvitamisest keelduvat otsust ühtegi uut otsust langetanud, siis ei olnud võimalik veel ka hüvitise suuruse üle vaielda.

„Segadus otsusega oli tingitud matemaatilisest veast. Otsusesse läksid summad, mis olid koos käibemaksuga. Hüvitamine oleks pidanud lähtuma käibemaksuta summadest. Tegemist oli inimliku eksitusega ja kliendile saadetud otsuses ei olnud paraku märgitud, kas summad on käibemaksuga või mitte,“ sõnas ta.

Venimine viis kohtuga ähvardamiseni

Kuna Vihandi polnud siiski nõus, et kindlustus haagise turuväärtust vaid 17 000 euroga hindab, keeldus ta sellega leppimast ja nõudis vahepeal välja pakutud 20 700 eurot.

„Juhtus ka nii, et mulle tuli e-kiri naisterahva nimega Ester e-maili aadressilt, kuid alla oli kirjutanud hoopis Sander. Siis helistas uus naine, öeldes, et Sander puhkab ja et ta ei saa aru, kas ma tahan vana haagist endale jätta või mitte. Ütlesin, et ma ei tea enam ise ka, mida ma tahan, olin kunagi sündmuste vahepeal taotlenud endale ka seda vana haagist," meenutas ta.

"Ütlesin, et annan neile viimase kohtuvälise kokkuleppe võimaluse nõustuda teise otsusega ja maksta mulle 20 700 eurot. Haagis las jäädagu neile, kui see ei sobi, siis võtan juba advokaadi ja lähen nende vastu kohtusse,“ lausus Vihandi.

Oma keeldumise edastas Vihandi kindlustusele kirjalikult 10. augustil ning Äripäev esitas oma päringu kindlustusele kolmapäeval 12. augustil. Kaks päeva hiljem reedel langetas If otsuse hüvitada Vihandile nõutud 20 732,16 eurot.

Kiibuse sõnul olid Vihandi järjekordse kirja materjalid siis alles läbivaatamisel ning tegemist oli tõepoolest keeruka juhtumiga.

Hetkel kuum