Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Michal: uus lennufirma ei võta Estonian Airi äri üle

    Majandusminister Kristen Michali sõnul on uus loodav lennuettevõte vajalik vaid musta stsenaariumi korral.Foto: Eiko Kink

    Majandusminister Kristen Michal kinnitab, et loodav ettevõte ei võta Estonian Airi äri üle ning kui peaks rakenduma negatiivne stsenaarium, püüab Estonian Air täita oma kohustusi nii palju kui võimalik.

    Euroopa Komisjon ei ole teinud otsust Estonian Airi riigiabi loa kohta,“ märkis minister Michal ja andis mõista, et hetkel pole ka teada, millal see tuleb.
    Uue loodava lennuettevõtte aktsiakapitaliks saab 40,7 miljonit eurot. Kui Europa Komisjon teeb positiivse otsuse, siis saab seda raha kasutada Michali sõnul planeeritult Estonian Airi sissemakseks, et Estonian Air maksaks samas suuruses tagasi oma laenu Eesti riigile.
    Riigiabi negatiivse otsuse korral hakkab grupp Michali sõnul tellima iseseisvalt lende Eesti turu teenindamiseks, et tagada Eesti ühendused muu maailmaga vajalikul tasemel, selgitas minister uue loodava lennuettevõtte tegevust.
    Loodava ettevõtte põhieesmärgiks on lennundusgrupi moodustamine ja grupi sees struktuuri ülesehitamine, et oleks võimalik teenindada nii Eesti lennuturgu kui osutada teenust teistele lennuettevõtetele.
    Osa võlgu kirjutatakse musta stsenaariumi korral korstnasse
    „Valmisolek Euroopa Komisjoni mõlema otsuse võimaluseks annab kindluse nii Estonian Airi personalile, klientidele, kui Eesti majandusele tervikuna. Kui tuleb positiivne otsus, saab lendamine jätkuda, negatiivse otsuse korral on olemas uus lennuettevõte, mis baseerub Tallinnas. Saab kasutada Eesti piloote ja lennundusmeeskondi ja arvestada Eesti inimeste ning majanduse huvidega,“ selgitas minister.
    Küsimusele, kas uue loodava lennuettevõttega püütakse puhtalt lehelt alustada ja osad võlad korstnasse kirjutada, vastas Michal: “Uus ettevõte tehakse, et olla valmis mõlemaks võimaluseks, ta ei ole Estonian Airi õigusjärglane ega võta tema äri üle. Negatiivse otsuse korral peaks Estonian Air tagastama riigiabi Eesti riigile, seega oleme omanikena tegelikult ise peamised võlausaldajad. Palju sõltub Euroopa Komisjoni otsusest, kuid eesmärk peaks ka negatiivse otsuse korral olema oma kohustuste täitmine nii palju kui vähegi võimalik.“ 
    Michal ei usu, et praegu Estonia Airi ümber toimuv annaks kuidagi hoobi piletimüügile ja klientide usaldusele. „Euroopa Komisjoni protsess hinnata riigiabi luba on käinud pikalt ja nagu Jan Palmer ütles, ei tule see kellelegi üllatusena. Me saame valmistuda, et oleks kindlus mõlemal juhul. Ennustada millal otsus tuleb, me ei saa. Kindlasti arutame läbi ka mehhanismid, kuidas hoolitseda pileti ostnud inimeste eest, kui siiski peaks tulema negatiivne otsus,“ lisas minister.
    Infortari osalus küsimärgi all
    Infortar on rääkinud juba pikemat aega Estonian Airi ostust. Samas on ettevõte välja öelnud, et ei soovi kaasa saada lennufirma võlgasid.
    „Infortar on valmis panustama positiivse otsuse korral ning aitama Eesti riiki ka oma teadmistega, mille eest oleme tänulikud. Kui Euroopa Komisjonist tuleb negatiivne otsus, siis asub tegutsema uus ettevõte ning seejärel saab riik juba otsustada, kas võõrandada sellest mingi osa, kaasates partnereid või näiteks viia börsile. Kõik on võimalik. Aga seda võiks küsida neilt, mis plaanid neil on,“ vastas Michal küsimusele, kas uue lennufirma puhul oleks riik huvitatud ka Infortari osalusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.