Pagulased kiirendavad Rootsi majanduskasvu

Järsult kasvanud sisserände tõttu tõstis Swedbank Rootsi tuleva aasta majandusprognoosi 0,7 protsendipunkti ja 2017. a majandusprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra, vahendab Rootsi majandusleht Dagens Industri.  

Ajavahemikul 2015-2019 eeldatakse Rootsi saabuvat ligi 520 000 asüülitaotlejat, mis on suvise prognoosiga võrreldes 200 000 inimest enam. See toob Swedbanki prognoosi järgi kaasa eratarbimise kasvu, avaliku sektori tarbimise kasvu ning suuremad investeeringud. Samuti prognoositakse lähemal kahel aastal hõive kasvu ja tööpuuduse kahanemist 6,2%-le aastaks 2017.

Pikemas perspektiivis sõltub aga palju sellest, kui edukalt õnnestub pagulaste integreerimine Rootsi tööturule. Swedbankil on ajavahemikuks 2018-2020 visandatud kaks stsenaariumi. Ühe järgi jääb välismaise taustaga Rootsi kodanike hõive tase selliseks, nagu see praegu on. See toob kaasa kulude ja tööpuuduse kasvu. Töötuse protsent sisserändajate hulgas võib sellisel juhul kerkida 19%-le ja riigis tervikuna 9%-le.

Swedbankil on ka positiivsem stsenaarium, mis eeldab hulka reforme – näiteks madalamaid palkamiskulusid, pagulaste olemasoleva kompetentsi kiiremat hindamist ning samuti panustamist elamuehitusele ja infrastruktuurile, et hõlbustada tööturul töötajate liikumist. Selle stsenaariumi korral pidurdub palgatõus.

„Pagulaste parema integreerumise korral näeme kiiremat kasvu ja tugevamat tööturgu nii pikas kui ka lühikeses perspektiivis,“ märgib Swedbank.

Positiivset mõju võib suur pagulaste tulv tuua ka Rootsi rahapoliitikale, kus keskpank maadleb juba pikemat aega liiga madala inflatsiooni ja deflatsiooniriskiga.

Sedamööda, kuidas Rootsi valitsuse pagulaste vastuvõtmisega seotud kulu kasvab, aitab majanduses lisandunud nõudlus ka inflatsioonile elu sisse puhuda.

„Kui vaadata vaid inflatsiooniaspektist, siis on need keskpanga jaoks selgelt head uudised, kuna pank tahab inflatsiooni elustada,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg SEB analüütik Stockholmis Olle Holmgren. „Praegu Rootsi tulvav pagulaste vool toob ilmselt kaasa inflatsiooni kiirenemise.“

Rootsi keskpangale, mille enda katsed hinnatõusu õhutada riskivad mattuda Euroopa keskpanga rahatrüki mõju alla, on igasugune täiendav inflatsiooniallikas teretulnud. Juba neli aastat ei ole pank suutnud tagada hinnatõusutempot optimaalseks hinnatud 2% tasemel. Keskpanga baasintressimäär on juulist alates juba miinus 0,35% tasemel ja ka Rootsi keskpank on käivitanud võlakirjade turgiostu programmi.

Rootsi migratsiooniameti prognoosi järgi kasvab pagulastega seotud kulu tuleval aastal 60 miljardile Rootsi kroonile. See võib kaasa tuua selle, et Rootsi rikub esimest korda oma üheksakümnendate aastate pangakriisi järel kehtestatud rangeid eelarvereegleid.

Swedbanki hinnangul võib pagulaste tulv kiirendada inflatsiooni 0,2 protsendipunkti võrra.

Rootsi jaemüüjad juba tunnevad pagulaskriisi mõju. IKEA kauplustes Rootsis ja Saksamaal napib voodeid ja madratseid.