Kes tirivad Keskerakonda lõhki?

Eile selgus, et Narva volikokku kuuluvad 15 Keskerakonna liiget lahkusid erakonna fraktsioonist ning moodustavad valmisliidu Ühtne Narva. Kokku kuulub Narva volikokku 20 Keskerakonna liiget. Lahvatanud lagunemise telgitagustes on aga poliitika ja äri.

Mõnes mõttes sarnaneb Narva Eesti rikkaima valla Viimsiga, sest äri ja poliitilised sidemed on sedavõrd tihedalt põimunud, et kohati on keeruline neil vahet teha. Tõsi, Narvas tegutsetakse nahaalsemalt kui Viimsis, mistõttu poliitärimeeste korruptsioonihõngulised teod on olnud korduvalt uurimise all.

Nii on Keskerakonna fraktsioonist lahkulööjaid juhtiv Aleksei Voronov kuulunud aastaid linna valitseva ladviku lähiringi ja olnud kriminaaluurimise all. Üks kõlavamaid juhtumeid on seotud Baltimaade suurima firmaga Maxima. Äripäev kirjutas 2013. aasta oktoobris, kuidas Maxima ning Narva mõjukate poliitikute ja ametnike omavaheliste tehingute uurimisest kasvas välja ehmatav pilt piirilinna poliitärimeeste sahkerdamistest.

Selle rahapesu uurimise staar oligi Aleksei Voronov. Keskerakonna nimekirjas Narva volikogusse valitud Voronov on olnud aastaid Sillamäe linna volikogu liige, pidanud ka volikogu aseesimehe ametit. Ta juhib Narva linnale ja Narva-Jõesuu linnale kuuluvat ettevõtet Narva Vesi. Ettevõttest on viimaste aastatega läbi käinud kümneid miljoneid eurosid Euroopa Liidu ja KIKi abiraha. Kuid selle kriminaaluurimise fookuses ei olnud vee-ettevõtte rahaasjad, vaid Voronovi muud ärid. Lühidalt kokkuvõetuna seisnes kahtlus selles, et Maxima ja Voronovi firmade vahel tehti fiktiivseid tehinguid, millele vastutasuks lubas Voronov kasutades oma mõjuvõimu lahendada Maxima probleeme Ida-Virumaa omavalitsustes. Pikemalt saab sellest lugeda Äripäeva artiklist „Kuidas Maxima Narvas poliitikuid palkas?“.

See pole kaugeltki ainuke luukere Voronovi kapis. 2008.aastal alustati Voronovi suhtes uurimist korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvat rikkumist suures ulatuses käsitleva paragrahvi alusel. Kriminaalasi oli ajendatud faktist, et Voronov ostis ASile Narva Vesi arvuteid talle endale kuuluvalt firmalt Noolsirge. Korruptsioonivastane seadus ei luba ametiisikul sooritada tehinguid iseendaga või muid säärase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid.

Viru ringkonnaprokuratuuri teatel leidis uurimise käigus kinnitust, et Voronov tegi ASi Narva Vesi, mida ta ise juhtis, nimel oma firmaga tehinguid enam kui 66 000 krooni ulatuses. Et aga suurem osa neist tehingutest oli tehtud vahetult enne 2007. aasta 15. märtsi, mil jõustus see paragrahv, mis kriminaliseeris sellise teo, ei jäänud prokuratuuril muud üle, kui lõpetada kriminaalmenetlus. Pikemalt saab lugeda artiklist „Arvatav korruptant pääses kriminaalasjast seadusemuudatuse tõttu“.

Näiteks saab tuua ka Narva uue spordikeskuse ehitamise, mille käigus kadus ligi 89 500 eurot (1,4 miljonit krooni) linna raha, mis pangaautomaatidest sulas välja võeti. Kellele raha lõpuks jõudis, seda ei õnnestunud majanduskuritegude uurijatel enam tagantjärele kindlaks teha. Spordikeskuse endine äridirektor Žanna Lohmatova rääkis aga 2011. aasta märtsis ülekuulamisel, et kui ta andis politseile välja MTÜ Narva Spordikeskuse mõned dokumendid, teatati talle vahendaja kaudu, et Aleksei Voronov ja toonane Keskerakonna piirkonnajuht ja hiljem korruptsiooni kuriteo eest vangi mõistetud Aleksandr Moissejev olid väga mures, et politsei poolt nõutud MTÜ Narva Spordikeskus dokumendid ei satuks politsei kätte. Pikemalt saab lugeda artiklist „Narva spordikeskuse ehitusest sai sularaha allikas“.

Seevastu Keskerakonnale jäi truuks Narva halliks kardinaliks peetav Fjodor Ovsjannikov. Praegust erakonnasisest tüli peetaksegi Voronovi ja Ovsjannikovi vaheliseks vägikaikaveoks. Nii on Narvas spekuleeritud, et kahe mehe vahelt on läbi jooksnud must kass ning Ovsjannikov ähvardus vahetada Voronovi välja Narva Vee juhi kohalt. Räägitakse ka versioonist, et endine Narva linnapea ja praegune volikogu esimees Tarmo Tammiste ihkab taas linnajuhi tooli. See ka üks põhjus, miks on plaanis avaldada umbusaldust Eduard Eastile.

Igatahes ootab keskerakondlasest Narva volikogu liige Fjodor Ovsjannikov kriminaalkuriteos riigikohtu otsust. Ta mõisteti ringkonnakohtus süüdi mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsikuriteo toimepanemises, kuid ta kaebas selle edasi. Süüdistuse järgi lõi Ovsjannikov aastatel 2008–2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teostada vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale erinevatel varjatud viisidel 10 protsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Raha maksmisega nõustunud ettevõtted lülitati hankekutsete saajate nimekirja. Seejärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit. Pikemalt loe artiklist "Keskerakondlased kohtus süüdi".