Uuring: Eestis ollakse pensioni haldajatega rahul

Rahulolu oma fondihalduri tegevusega on Eesti pensionikogujate hulgas kasvanud – 53% küsitletuist on oma pensionifondi halduriga kas väga rahul või pigem rahul. Kõige rohkem on rahul nooremad ja suurema sissetulekuga vastajad.

Samas on investor Kristi Saare Äripäevas kirjutanud, et pensionisüsteemi tuleb muuta, sest teisest sambast võidavad praegu kõige rohkem fondihaldurid. Ka investor Jaak Roosaare hinnangul on teine pensionisammas läbi kukkunud ja fondidel on valusalt kirved haldustasud, mida poliitikud kaitsevad jutuga, et see investeerimine on ikka üks keeruline ja kallis töö.

Samuti selgus uuringust, et üle poole vastajaist oleks valmis pensioni jaoks rohkem koguma. 63% teise pensionisambaga liitunuist on valmis kaaluma kogumispensioni maksete suurendamist, eeldusel, et riik samuti oma panust suurendab. 28% vastanutest olid valmis makseid kohe suurendama, 35% aga valmis suurendamist kaaluma. Enim toetavad suuremat pensionisse panustamist kõrgema sissetulekuga vastajad ning kogujad vanuses 30–44 eluaastat.

Iseseisvalt koguvad lisapensionivara 20% küsitletuist ning seda on valmis tegema veel 17% uuringus osalenutest. Suurem valmisolek kolmandasse sambasse kogumiseks on vanusegrupis 45–60 eluaastat.

Kolmanda sambaga ei liituta, sest selleks pole piisavalt raha (37%) ja ollakse kindlad, et esimesse ja teise sambasse kogutust piisab (28%).

LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja ütles, et suur osa Eesti elanikest saab aru, et pensioniks tasub pigem rohkem kõrvale panna ja kui neile pakkuda head lahendused, on valmis nendest kinni haarama.

„Teisalt on selge, et usk ja rahulolu kolmanda samba lahendusega võiks parem olla. Usun, et enim aitavad sellele kaasa inflatsiooni ületavad tootluse numbrid ning ka suurem teadlikkus oma pensioniseisust, et inimestel oleks ülevaade, kuidas ja kui palju on neil pensionipõlveks juba kogutud," sõnas Oja.

Kokku küsitles uuringufirma Faktum & Ariko veebruari alguses 800 Eesti elanikku vanuses 18–60 aastat.