Terroriprotsess jõudis tavatult riigikohtusse

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 6. september 2016 kell 14:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Terroriprotsess jõudis tavatult riigikohtusse
Riigikohus võttis täna menetlusse terroriprotsessis süüdistatavate Ramil Khalilovi ja Roman Manko kaitsjate kassatsioonkaebused, kuid jättis tavatult rahuldamata teise poole kaebuse prokurör Laura Vaigult.
Nii riigiprokurör Laura Vaik kui Manko kaitsjad Olavi-Jüri Luik ja Oliver Nääs ning Khalilovi kaitsja Kristi Rande kaebasid ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse. Viimaste kaebus võeti riigikohtu tänase otsusega menetlusse, Vaigu oma aga mitte.
Luige sõnul on see tavatu olukord ja tähendab seda, et süüdistatavate karistus saab muutuda vaid kergemaks. Ta selgitas, et kui kassatsioonkaebuse esitavad mitu osapoolt, siis võetakse tavaliselt menetlusse kas kõik või mitte ükski kassatsioonkaebus.
Vaik aga ütles, et midagi eriskummalist selles pole, on ka varem ette tulnud, et ühte kassatsioonikaebust menetlusse ei võeta, teine aga võetakse.
Ta vaidlustas riigikohtus karistuste vähendamisi, mõningaid materiaalõiguslikke aspekte ja menetluskulude vähendamise 70 protsendi võrra.
Manko (30) ja Khalilovi (25) kaitsjad paluvad oma riigikohtule esitatud kaebustes süüdistatavad õigeks mõista, kuna kaitsjate hinnangul on süüdistus koostatud puudulikult. Kaitsjad tõid kassatsioonides esile, et süüdistuses on jäänud välja toomata väidetavalt toetatud terroristi tegevus, ilma milleta ei ole aga võimalik terrorismi rahastamist tuvastada.
Lisaks leidsid nad oma kaebustes, et teabehanke raames kogutud jälitusteave ei ole antud juhul kriminaalasjas tõendina kasutatav.
Esimene kohtuaste oli karm
Harju maakohus mõistis tänavu 12. jaanuari otsusega Ramil Khalilovi süüdi terroristlikusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning määras talle liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Roman Manko mõisteti süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning maakohus määras karistuseks viis aastat vangistust.
Tallinna ringkonnakohus tühistas mais osaliselt maakohtus terrorismi toetamises süüdi mõistetud Khalilovi ja Manko kohta tehtud otsuse ning kergendas neile mõistetud karistusi Süüriasse kolinud sõbrale raha edastamise eest, mõistes Khalilovile kolmeaastase ja Mankole kaheaastase vangistuse.
Süüdistus Süüriasse pagenud sõbra toetamise eest
Süüdistuse järgi toetasid mehed Süüriasse läinud sõbra Ivan Sazanakovi, uue nimega Abdurrahman Azani tegevust Süürias tegutsevas relvastatud terrorirühmituses.
Selle kohaselt toetas Khalilov Sazanakovi terroritegevust alates 2013. aastast, kui küsis korduvalt tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov kapo andmetel Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile püha sõja toetuseks raha.
Khalilovit süüdistatakse ka terroriühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades poolehoidu tema tegevusele terroriühenduse liikmena.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum