Plahvatuslik gaasimüük

Eesti Gaasi juhi Ants Noodi sõnul on maagaas Eestis viimasel kümnendil ebamõistliku surve all.  Foto: Andres Haabu
Kaisa Gabral • 25 oktoober 2016
Jaga lugu:

Eesti Gaas teatas, et on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga sel aastal gaasi müünud tervelt 18 protsenti enam. Gaasimüük on terves Eestis nagu paisu tagant välja saanud – sel aastal on müügi kasv turul tervikuna olnud 5 protsenti.

Eesti Gaasi juhi Ants Noodi sõnul on heade tulemuste taga soodsad tingimused. „Esiteks oleme suutnud tarnida maagaasi Eestisse konkurentsivõimelise hinnaga ja sellega turuosa kasvatanud. Teiseks annab langenud nafta hind gaasitarbijale eelise – maagaas on praegu kõige soodsam energiaallikas, mille kulud võrreldes näiteks elektri- või õliküttega võivad olla kuni kolm korda väiksemad,“ loetles Noot nende ettevõttele soodsaid tegureid. Ta tõi ka näite, et kui soojuspump nõuab tõeliste külmade saabudes abi elektriküttelt ning toob sellega kaasa varjatud lisakulusid, siis gaasikatel lisaallikat ei vaja.

Alustatud loetelu jätkates nimetas Noot kolmandaks üha paindlikumad hinnatingimused ning neljandana tõi välja korraliku külma ja lumega talve, mis on sel aastal gaasitarbimist tervikuna kergitanud.

Tallinki uue laeva ootel

Noodi sõnul oli eelmine aasta neile raskem, sest maailmaturu hinnalangus jõudis Eestisse teatava viitega. „Sel aastal on aga hinnad äriklientidele jooksvas langustrendis ning ka kodutarbijatele oleme saanud hindu märgatavalt langetada,“ märkis Noot. Tema sõnul on madalamad hinnad aidanud neil oma turupositsiooni tugevdada ja mahtu kasvatada.

„Võlunippi ei ole, on järjepidev töö,“ seletas Noot ja märkis, et praegugi käib ettevõttes vilgas uue aasta müügikokkulepete sõlmimine. Tulevast aastast rääkides märgib Noot, et kitsalt küttegaasil püsides on nende kasvuvõimalused mõnevõrra piiratud. Tema sõnul on plaan senisest enam tähelepanu pöörata elektrimüügile ning kasutada ära ettevõttes enamusosalust omava ASi Infortar vilumust teistes sektorites.

Hea potentsiaal on Noodi sõnul just transpordis, kus surugaasi kasutamine on praegu bensiiniga võrreldes ligi kaks korda odavam. „Autokütusena on surugaas ka puhtam valik ning maagaasil sõitvaid autosid ostetakse üha enam, seepärast tegeleme aktiivselt ka surugaasi tankimisvõrgu laiendamisega. Tallinki uus LNG-laev on meie esimene meretranspordi suurprojekt, see peaks tooma korraliku mahu kasvu,“ rääkis Noot tulevikuplaanidest ja kasvuvõimalustest.

Eleringi juht Taavi Veskimägi tõdeb tunnustavalt, et Eesti Gaasi uued omanikud on seadnud eesmärgiks arendada ettevõte tänapäevaseks vaba turu energiaettevõtteks. „Selgelt on näha trend, et enam ei müü ettevõtted mitte elektrit ja gaasi, vaid energiat. Oleme liikumas elektri-, gaasi- ja teiste energiakandjate põhiselt turult ühtse energiaturu suunas,“ märkis Veskimägi.

Aastatel 2012-2013 sisaldavad numbrid ka Nitroferdi tulemusi.
Aastatel 2012-2013 sisaldavad numbrid ka Nitroferdi tulemusi.  

AS Eesti Gaas müüs üheksa kuu kokkuvõttes 328 miljonit m³ gaasi, eelmisel aastal oli võrdlusnumber 277 miljonit m³. Seega üheksa kuuga on gaasimüük võrreldes eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud 18%.

Septembris müüs Eesti Gaas 18,1 miljonit m³ gaasi, mis on 0,2 miljonit m³ rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kasvab surumaagaasi tarbimine transpordis – üheksa kuuga on sõiduautod, veoautod ja bussid tarbinud kokku 3,3 miljonit m³ gaasi, eelmisel aastal oli surumaagaasi tarbimine sama ajaga 2,4 miljonit m³, mis teeb kasvuks ligi 40%.

Kontserni käive ulatus möödunud aastal 130 miljoni euroni. Ettevõttel on 1600 äriklienti ja 42 000 koduklienti.

Aasta alguses omandas Fortumilt 51,4 protsenti Eesti Gaasist OÜ Trilini Energy, mille enamusomanik on Enn Pandile, Ain Hanschmidtile ja Kalev Järvelillele kuuluv AS Infortar. Ülejäänud osad jagunevad Trilini Energys praeguste Eesti Gaasi väikeaktsionäride vahel (Itera Latvia juhi Juris Savickise OÜ Iglats, Viktor Golinski GVA Sistems OÜ ning Eesti Gaasi nõukogu esimehe ja Trilini Energy ühe juhatuse liikme Aarne Saare SKVL Vara OÜ).

Gaasituru probleemiks väiksus

Veskimägi hinnangul on Eesti gaasituru suurim probleem turu väiksus. Eesti ja teised Balti riigid, aga ka Soome on tema sõnul üksikuna liiga väikesed, et igaüks suudaks välja arendada toimiva turu. „Peame nelja riigi turud kokku panema. Selleks ehitamegi Balticconnectori, mis võimaldab ühendada Soome ja Balti riikide gaasivõrgud,“ seletas Veskimägi.

Eesti gaasituru visioon on tema sõnul olla osa ühtsest Balti-Soome turust. „Tahame gaasiturul korrata sama, mida oleme teinud viimased viis aastat elektrituru arendamisel – mille tulemusena on tekkinud paljude turuosalistega regionaalne turg,“ märkis Veskimägi.

Ta nentis, et pingutused on juba ka vilja kandnud. „Veel üsna hiljuti ostis iga gaasitarbija gaasi ettevõttelt, kelle võrgu küljes ta oli. Täna pakuvad mitmed suured energiafirmad (Eesti Energia, Eesti Gaas, Alexela) elektrit ja gaasi korraga, sõltumata sellest, millise võrguga tarbija ühendatud on. See on esimene suur võit,“ ütles Veskimägi.

Eesti Energia energiamüügi juhi Karla Agani sõnul on Eesti gaasiturg alles avanemisetapis ja hakkab tööle siis, kui Eleringi hallatav andmevahetusplatvorm ning kliendid saavad ise gaasimüüjat valida. „Meie sisenemine erakliendisegmenti toob kaasa suurema konkurentsi ning sellest võidavad kõige rohkem tarbijad. Konkurentsi kasvu toetaks veel ühisarve, nagu sellest räägitakse elektrituru puhul,“ märkis Agan.

Eesti Energia: külm jaanuar tõi head numbrid

Agani sõnul on Eesti Energia äriklientidele Eestis gaasi müünud pea kolm aastat ja ettevõtte turuosa on umbes 25 protsenti. „Oleme väga lühikese ajaga saanud gaasiturul väga edukaks. Eraklienditurule siseneme sel sügisel ning meie lähim plaan on hõivata veerand ka koduklientide turust,“ rääkis ta Eesti Energia plaanidest.

Eesti Gaasi häid tulemusi Agan ei soovinud kommenteerida, kuid lisas, et aasta algus oli paljudele soodne. „Kogu gaasituru selle aasta heade numbrite taga on keskmisest külmem jaanuar, ja sellest võitsid kõik gaasimüüjad, ka Eesti Energia,“ rääkis Agan.

Tema sõnul on gaasituru suurim mure praegu see, et turu avamiseks vajalikud regulatsioonid on veel menetluses. „Meie suurim mure on praegu seotud seaduse muudatuste jõustumisega, sest tuleva aasta alguseks plaanis olevad muutused vajavad seaduse tuge,“ märkis Agan.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt