Nordea kasumit kahandas laenuprovisjon

Tegevuskasum oli tänavu kolme kvartaliga 27,7 miljonit eurot mulluse 35,2 vastu ja laenuprovisjon tänavu 14,8 miljonit (mullu 2,3 miljonit), andis pank täna teada. Samas suurujärgus summaga (14 miljonit eurot) on Nordea piimatööstuse Tere võlausaldajate hulgas teisel kohal DNB järel.

Esimese kolme kvartaliga teenis Nordea Eesti provisjonide-eelset kasumit 42,5 miljonit eurot, mis on 13% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Tulude kasvu põhjusteks on laenude mahu kasv, aktiivsete klientide arvu ja investeerimistoodete müügimahu kasv ning klientide riske maandavate tuletistehingute sõlmimine.

Võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga kasvas majapidamistele väljastatud laenude portfelli keskmine maht 6% võrra, samas kui äriklientide laenuportfell on kasvanud 2%.

Keskmine hoiuste kogumaht kasvas aastaga 12%.

Nordea Eesti juht Gerd Mülleri sõnul peegeldavad panga head tulemused Eesti majanduse kindlat hetkeseisu, kus kasvumootoriks on eratarbijate kindlustunne uute kodude soetamisel ja üleüldine tugev liisingturu kasv. Kui kinnisvaraarendus kõrvale jätta, siis on ettevõtete laienemisotsused jätkuvalt ettevaatlikud, mis näitab, et kohandumine viimaste aastate muutunud majanduskeskkonnaga võtab aega.

Nordea varub laenukahjumi reservi

Balti turgudel kokku ulatus Nordea 2016. aasta kolme kvartali provisjonidejärgne tegevuskasum 72,1 miljoni euroni. Üheksa kuuga teenitud kogutulu kasvas aastases võrdluses 10% ning märgatav kasv toimus kõigi tulukontode lõikes.

Tänu suurenenud nõudlusele igapäevapanganduse toodete järele ja investeerimistoodete müügi aktiveerumisele kasvas teenustasutulu 8% võrra.

Nordea laenude maht Baltikumis kasvas tasakaalustatud moel eelkõige panga sihtklientide toel; laenude kogumaht kasvas võrreldes 2015. aasta sama ajaga 2% ja netointressitulu 4% võrra.

Lähtudes panga konservatiivsest riskipoliitikast suurendati teises kvartalis ühe sektori äriklientide laenukahjumi reservi. Selle tulemusel langes tegevuskasum aastases võrdluses pisut, samas kui provisjonide-eelne kogutulu kasvas vastaval perioodil 13% võrra. „Keskendume jätkuvalt kapitali tõhususe suurendamisele, sh likviidsuspuudujäägi vähendamisele ja säästmis- ning investeerimistooteid puudutava nõustamisteenuse tutvustamisele. Samal ajal täiustame ka teenuste digitaalset,“ kommenteeris Balti panganduse juht Inga Skisaker.