Täna Äripäeva venekeelse sõsarlehe peatoimetajana tööle asunud Alyona Stadniku peamiseks sihiks on välja arendada kahe lehe vaheline koostöö.
- Alyona Stadniku sõnul edastavad nad ka edaspidi infot, mis aitab juhil õigeimaid otsuseid langetada. Tähtis on aga tema sõnul ära kaardistada, mis kanali kaudu need kõige paremini inimesteni jõuavad. Foto: Raul Mee
Mida sa sooviksid Delovoje Vedomosti (DV) uue peatoimetajana lehte tuua?
Kõige olulisemaks saab Äripäeva ja DV edaspidine koostöö. Tegemist on sõsarlehtedega ja õed peavad kokku hoidma. Näen täna, et meil on DVs veel väga palju kasutamata võimalusi. Olen töötanud Äripäevas kuus aastat – saan seda kogemusepagasit DV vedamises ära kasutada.
Millistes konkreetsetes suundades soovid liikuda?
Meil on nii Äripäeva kui ka DV toimetuses ajakirjanikud, kes kajastavad ühtesid ja samu teemasid, aga teevad seda eri nurga alt. Näen, et saame seda ressurssi väljaandeüleselt paremini ära kasutada. Lugejad on meil küll erikeelsed, aga mõlemad väljaanded on suunatud ikkagi äriinimestele ja Eesti ettevõtetele.
Tahan, et saaksime mõlemas toimetuses kasutada lugude kirjutamisel nii Äripäeva kui ka DV allikaid ja rohkem teha uudiseid algusest peale koos, selle asemel et neid tagantjärele tõlkida. Pean oluliseks ka mainida, et kuigi me hakkame Äripäevaga rohkem koostööd tegema, säilitame me oma näo ja arvamuse.
Lisaks soovin rohkem kaasata lugejaid lehe tegemisse. Tahaksin, et arvamusküljed oleksid rohkem meie lugejate nägu – et iga ettevõtja tunneks, et ta on pisike osa sellest ajalehest. Mulle on väga oluline, et kui inimesel tekib arvamus, saaks ta seda ka avaldada. Praegu on DV arvajate ring aga piiratud.
Meid saab lugeda nii paberil, arvutis kui ka telefonis. Tuleval aastal tahame aga hakata pakkuma rohkem koolitusi ja konverentse. Võimalik, et ka käsiraamatuid.
Kas eesti ja vene päritolu lugejaid eristab miski? Kui jah, siis mis?
Erinevus on kindlasti olemas, kuid kuna me töötame kõik ikkagi ühes ja samas keskkonnas, milleks on Eesti turg, on need arusaamad aina sarnasemad. Kui näiteks Eesti maksupoliitikas toimuvad muudatused, siis uudis on ikkagi mõlemale lugejaskonnale sama. Vene lugeja on võib-olla natukene nõudlikum just selles kontekstis, et ta igasuguseid uudiseid, mida Äripäev kajastab, ei loe. Peame seda arvesse võtma ja kirjutama rohkem uudiseid, mis seostuvad rohkem tema huvidega – kajastama rohkem vene ärimehi ja nende tegemisi. Kindlasti aga ei unusta me ka suuri Eesti tegijaid.
Milline on sinu esimene samm uue peatoimetajana?
Mu esimene samm on anda sõnum nii töötajatele kui ka lugejatele, et me saame asja ainult paremaks teha. Tahan arutleda inimestega selle üle, milliseid sünergiavõimalusi katsetada. Samuti hoida silm peal loetavusel ja vaadata, mis meie veebiküljel toimub. Peamine fookus on aga kaardistada täpselt ära see, millest meie järgmise kolmapäeva leht koosnema hakkab. Peame näitama, et peatoimetaja vahetusega ei ole lehe kvaliteet langenud.
DV on turul tegutsenud kakskümmend aastat ning kinnitan, et oleme jätkuvalt elujõulised. Meie selgeks kursiks saab olema veebi arendamine – tahame olla parim kanal, mida vene emakeelega ettevõtja saab iga päev enda telefonist või lauaarvutist sirvida.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.