Tõhusate firmade juhid: edu arhitektiks on kollektiiv

Äripäev võttis kõigist mullu ilmunud TOPidest pärit ettevõtted ning reastas need selle järgi, kui palju käivet või kasumit suutis ettevõte töötaja kohta 2015. aastal näidata.

Üheks tõhusaimaks ettevõtteks, mis Eesti turul tegutseb, on mullu kõige konkurentsivõimelisema hulgikaubandusettevõtte tiitli pälvinud Baltic Agro. Põllumajandustarvikute, -teenuste ja -saadustega kauplev firma suutis tunamullu näidata töötaja kohta üle 3,2 miljoni eurost käivet ning üle 37 000eurost kasumit.

Tegu oligi ettevõtte läbi aegade parima aastaga. Käive tõusis eelneva aastaga võrreldes üle kolmandiku, ületades veerandi miljardi euro piiri, ja kasum rohkem kui 60%, küündides 4,4 miljoni euroni. „Sellele aitas kaasa suurim teraviljasaak, mida Eesti põllumehed kunagi tootnud. Kokku toodeti üle 1,8 miljoni tonni teravilja ja rapsi,“ selgitas Baltic Agro juht Ants Puusta.

Ettevõtte edu aluseks on Puusta sõnul just kollektiiv. „Oleme suutnud leida inimesed, kes on motiveeritud, ei vaata kella ja on valmis rasketeks ning pingelisteks hooaegadeks. Nende inimeste leidlikkuse ja tugeva töö tagajärjel ongi saavutatud edu,“ sõnas ta.

Tugev kollektiiv suurenes tippaastal viiendiku võrra – 62 palgalisest sai 77. „Kiire meeskonna kasv on alati väljakutse,“ tõdes Puusta, kelle sõnul on nad kiirustades langetanud ka valesid otsuseid, kuid suures plaanis leidnud inimesed, keda vajanud. Õigete inimeste leidmiseks on Baltic Agro juba aastaid teinud koostööd personaliotsingufirmaga. „Kui põhimeeskond on tugev ja abivalmis, siis on uutel inimestel ka lihtne sisse sulanduda,“ lisas ettevõtte juht.

2016 oli põllumajandusele aga hulga kehvem kui sellele eelnenud aasta. Puusta sõnul olid nad valmis järjekordseks rekordeid purustavaks aastaks, kuid ilma tõttu oli saak väike ja selle kvaliteet kehv. „Põllumeeste käive hektari kohta oli enamikul väiksem kui tehtud kulutused,“ möönis Puusta, kelle sõnul müüdi rapsi ja teravilja 40-50% vähem kui tunamullu. „Ka meie aastakäive oli oluliselt väiksem,“ sõnas Puusta.

Siiski täitis ettevõte endale püsitatud eesmärgid. Baltic Agro suutis hoida turuosa, ehitada uue lao ning sõlmida uued laolepingud sadamatega. Samuti soetada viljaveoks autod ja arendada IT-süsteeme. Just viimases näeb Puusta kohta, kust ettevõttel on ka tulevikus kõige rohkem võita, ning töö selle arendamisel jätkub.

Tulevikku kiigates on Puusta sõnul nende peamiseks sihiks kohalikul turul ellu jääda. „Baltic Agro on Eesti turul toimetanud juba üle 20 aasta ja kindlasti jääme siia veel kauaks,“ tõdes Puusta. „Tahame jätkata koostööd meie klientidega ja elada koos nendega üle ka keerulised ajad.“

Kui varem on põllumajandusäris olnud muutujateks ilm ja hinnad, tuleb Puusta sõnul nüüd nende sekka lisada ka valitsuse tegevus. „Peame olema valmis igasugusteks maksumuudatusteks. Pikaajaliselt midagi planeerida on hetkel väga raske,“ lisas ta.

Millised on Puusta soovitused teistele firmadele tõhususe kasvatamiseks? „Koostage väga hea meeskond – ja kõik on võimalik! Baltic Agros oleme seda suutnud teha ja oleme selle üle ise väga uhked,“ sõnas ta.

Üks vähestest ehitusfirmadest, mis pürgis käibelt ja kasumilt töötaja kohta konkureerima arvukate hulgimüügi- ja kinnisvara haldamisega tegelevate firmadega, oli Astlanda Ehitus.

„Meie kahjuks ja konkurentide õnneks meil mingit erilist salaretsepti pole,“ tõdes Astlanda Ehituse ehitusdivisjoni direktor Kaupo Kolsar. Edukuse pandiks on Kolsar sõnul kollektiiv. „Nende oskustest, kogemustest ja pühendumusest sõltub otseselt meie käekäik. Parim, mis me teha saame, on valida kolleegideks sarnase väärtusmaailmaga nutikaid inimesi ning luua neile eneseteostuseks toetav keskkond. Eks selle poole püüdleb enamik ettevõtjaid, mõnel õnnestub see lihtsalt rohkem, mõnel vähem,“ sõnas ta.

Paludes Kolsaril välja tuua, milliste probleemidega Eesti ehitussektor vaevleb ja mille tõttu ettevõtted raha kaotavad, nimetas ta peamiseks põhjuseks kvalifitseeritud tööjõu vähesust. „Seda nii ITP (insener-tehniline personal – toim) kui ka ehitustööde spetsialistide osas,“ selgitas ta, viidates sellele, et erialakoolidest ei tule juba aastaid piisavalt spetsialiste. „Õppeprogramme on vaja muuta rohkem vajaduspõhiseks,“ sõnas Kolsar, lisades et sellele aitaks kaasa koolide ja erasektori tõhusam koostöö.

Kolsari sõnul on ehituses levinud praktika ka see, et ehitusfirmadele ei anta aega atra seada – ei võimaldata aega, et komplekteerida ja mobiliseerida meeskond, valida alltöövõtjaid ja tarnijaid, koostada koos tööde tegijatega tööprojekte ning paika panna aastaaeg, mil töid parim teha oleks. „Mõistlik ettevalmistusaeg on olenevalt objekti keerukusest 1-4 kuud. Üldlevinud olukorras on aga ehitustöövõtu ehitusaeg kavandatud ilma ettevalmistusajata,“ sõnas Kolsar. Tema sõnul lasub sellisel juhul ehitusfirmal kohustus töödega alustada viie tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist. Selline lendstart ongi Kolsari sõnul väga paljude objektil tekkivate probleemide põhjuseks, olgu selleks siis valed töömeetodid, vale ressursside kasutamine, tarnete hilinemine ja sellest tulenevad seisakud, kiirustamine jne.

Ettevõttes tootlikkuse suurendamiseks soovitab Kolsar juhtidel parteritega avatumalt suhelda ja infot vahetada ning rohkem kollektiivi usaldada ja kaasata.

Kui 2015. aastat nimetas Kolsar eriliseks, siis 2016 oli käibe poolest mõnevõrra rahulikum. Tema sõnutsi mõjutas seda tõsiasi, et Astlanda oli sunnitud lõpetama poolte kokkuleppel ühe mahuka ehitustööde projektijuhtimise lepingu. „Aasta teisel poolel sõlmisime mitu uut ja ka üsna suurt lepingut, mistõttu on lähitulevik ehitusmahu poolest stabiilne,“ avaldas ettevõtte juht.

Kuigi lähitulevik näib kindel, ei loo Kolsar äri olemusest endale illusioone. „Äparduste eest ei ole ettevõtlusega kaasas käiva riskide võtmise tõttu kaitstud ükski ettevõtja, ka Astlanda mitte,“ möönis Kolsar. „Ainus rohi riskide vähendamiseks on oskus enda võimeid objektiivselt hinnata ning õigel hetkel mõnest lepingust, tehingust või kliendist loobuda,“ lisas ta.

Tootva tööstuse esindajana on murdnud ennast efektiivseimate ettevõtete pingeritta Kundas haavpuitmassi tootev Estonian Cell.

„Estonian Celli kõrge tööviljakus oli omanike eesmärk alates tehase rajamisest,“ sõnas ettevõtte finantsjuht Siiri Lahe. 2006. aastal Kundasse 153 miljoni euro eest rajatud tehasesse oli tema sõnutsi juba algusest peale plaanis rajada maailma kõige võimsam ja efektiivsem täisautomatiseeritud tootmine. „Meie tublide töötajate toel oleme suutnud tootmismahtu kasvatada pea 24% üle algselt projekteeritud taseme,“ avaldas ta.

Keerulisest seisust väljatulemiseks tehti Lahe sõnul selgitustööd nii ministeeriumides kui riigikogus. „Aga me ei ole vaid nõudlikult riigi uksele koputanud, oleme otsinud ka ise lahendusi,“ lisas ta. Tollal uskus tehase jätkusuutlikkusse omanikeringist ainsana Heinzel Holding GmbH, kellest sai ka ettevõtte ainuomanik. Tehase jaluleaitamiseks tegi emafirma tehasesse 17 miljoni euro eest investeeringuid. Samuti võeti tugeva fookuse alla tootmisprotsesside tõhusus ja nähti vaeva organisatsioonikultuuri arendamisega.

Rahasüst ja ümberkorraldused võimaldasid ettevõttel likvideerida tootmise pudelikaela, suurendada tootmismahtu üle 10% ning parandada kõvasti kuluefektiivsust. Lahe nimetas emafirma investeeringuid väga julgeteks ja innovaatiliseks. Nimelt rajati Kunda tehasesse Euroopa suurim ühemahutiline biogaasireaktor. „Lisaks oli Estonian Cell esimene julge puitmassitehas Euroopas, kes rajas tundliku biogaasitootmise põhitootmise kõrvale,“ sõnas Lahe.

See tähendas, et õppida polnud kelleltki ja tootmist püsti pannes tuli tagasilöökidega võideldes leiutada töötavad lahendused kohapeal. „Selle tulemusel omandasid meie töötajad unikaalse oskusteabe ja 2016. aastal kasvatati 2014. aastal käivitatud reaktori biogaasitoodangut enam kui poolteist korda,“ avaldas Lahe, kuidas ettevõttest sai Eesti suurim biogaasi tootja.

Tootmisega käsikäes kasvas ka müügimaht. „Ettevõte on läbi aastate töötanud 24/7 tootmisliini maksimumpiiril,“ selgitas Lahe, kelle sõnul on suurenenud käibe taga just tootmisahelast samm-sammult pudelikaelade eemaldamine. Kahaneva ja kallineva tööjõuressursi tingimustes peab Lahe just automatiseerimist üheks edu võtmeks tulevikus.

Uue valitsuse plaan tõsta gaasiaktsiisi tõmbas Lahe sõnul piduri peale Estonian Celli emafirma plaanile teha ettevõttesse 20 miljoni eurone lisainvesteering. „Pärast uue valitsuse esimeste sammude järgset šokki oleme taastamas konstruktiivset dialoogi olulisemate valitsuse liikmetega. On heameel tõdeda, et uued ministrid on diskussiooniks avatud,“ tõdes Lahe, kelle sõnul on konkurentsivõimelised energiamaksud ettevõtte kasvamiseks hädavajalikud.