„Me maksame liiga hästi!“

Metro Capitali partneri Sulo Niguli sõnul on palgasurve suur ja võib hakata ettevõtete konkurentsivõimet pärssima  Foto: Raul Mee
Kaisa Gabral • 3. märts 2017
Jaga lugu:

Kinnisvaraettevõtte Metro Capital partneri Sulo Niguli sõnul on palgasurve suur ja kasvab, kuid nende ettevõttest pole veel keegi palga pärast lahkunud.

„Me maksame liiga hästi,“ lausus Nigul telefonis ja lisas, et nende ettevõttest pole konkurentidel õnnestunud veel ühtegi töötajat üle osta. 

Keskmine brutopalk tõusis Eestis möödunud aastal aastataguse ajaga võrreldes 7,6%. Kõige kiiremini tõstsid oma töötajate palku möödunud aastal aga haldus- ja abitegevuse (16,4%) ning kinnisvaraettevõtted (14,3%). Kuid palgakasvu tabeli eesotsas troonib endiselt IT-sektor.

Hinnatõus kergitab ka palka

Sulo Niguli sõnul on ka nende ettevõttes palgad tõusnud ja seda suuresti tänu hindade tõusule. „Meie oleme üritanud oma asju teha nii, et inimestel on püsipalk ja tulenevalt valdkonnast ka tulemustasu. Kui ehituse ja väljamüügi hinnad on suurenenud - näiteks kinnisvara hinna tõus on ju olnud –, siis need protsendid väljenduvad ka tasudes,“ rääkis Nigul ja lisas, et tasud projektimeeskonnale ongi siis ju suuremad.

Nigul lisas, et mullune palgatõus ja boonuste maksmise kasv on loogiline. „Elu on kallimaks läinud, kuid ettevõtetel see väga palju lihtsamaks ei läinud. Ja ausalt öeldes kõik ettevõtted otsivad kompromissi oma töötajatega just nii, et ei tõsta põhipalka, mis on ettevõttele püsikulu, vaid kui tõesti läheb midagi hästi konkreetsel isikul, siis maksame tulemustasu,“ rääkis Nigul.

Ta lisas, et nemad niisama erakordseid tunnustuspreemiaid ei maksa, vaid pigem siis, kui projekt kuskil lõpeb - siis saab see projektimeeskond vastavalt töö panusele. Sel aastal Nigul põhipalga kasvu väga ei usu. „Kasv on liiga kiire olnud. Palgaralli hakkab ettevõtete konkurentsivõimet pärssima,“ märkis ta.

Mõnes sektoris sööb palgaralli juba ka kasumeid. Kuid Sulo Niguli ettevõttes seda muret ei ole, sest nemad maksavad hea töö eest tulemustasu, mitte ei tõsta lihtsalt põhipalka.

„Koristaja pole süüdi, et asub redeli alumisel pulgal“

Kinnisvara haldus- ja hooldusteenust pakkuva ettevõtte City Haldus haldus- ja hooldusjuhi Heikki Linnu sõnul on palgad ka nende ettevõttes tõusnud. „Omaniku poolelt on seis alati selline, et kunagi ei tahaks väga maksta. Aga eks on palgad tõusnud meilgi,“ nentis Lind. „Ja ega koristaja, kojamees või majahoidja ole süüdi, et nemad asuvad redeli alumisel pulgal,“ lisas ta.

Kuigi see aasta on alles alguses, usub Lind, et mingi palgakorrektiiv tuleb ka sel aastal. „Meil sõltub see sellest, kuidas kliendid kaasa tulevad. Praegu pole selles mingit tunnet. Kui võtta koristusteema, siis seal on teenuse mahust näiteks palga osa kõige suurem,“ rääkis Lind.

Tema sõnul on nende sektoris pigem olukord, kus on raske leida nii madala palga eest töötajat - peab oskama inimest meelitada. „Meil on töökäte puudus. Noored vanuses pluss-miinus 30 hoiavad mõnikord ennemini jalgu seinal kui teevad tööd. Kurb, aga tõsi,“ rääkis Lind.

Et just haldus- ja abitegevuses on palgad tõusnud, saab Linnu sõnul seletada sellega, et palgad on paigal püsinud ja nüüd lõpuks on kõik varud ennast ammendanud, ei jää enam muud üle kui palku tõsta. „Hinnatase on aastaid olnud ühes augus. Kuid iga inimene tahab oma peret toita, aga alampalga tunnihinnaga seda teha ei saa,“ lisas Lind.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk IV kvartalis.

Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv 6% piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid eelmisel aastal võrreldes varasema aastaga palgatöötaja kohta 20,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,4 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli mullu jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases tegevuses (14,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9,0%) ning hariduses (7,7%).

Palgastatistikas kajastub maksuameti töö

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on palgakasv kinnisvarasektoris ootuspärane. Nende ettevõte palkab töötajaid töölepinguga ja nii nagu kasvavad tulemustasud, on samas proportsioonis kasvanud ka palgad.

Aga statistikaamet peegeldab Saksingu sõnul pigem maksuameti tubli tööd. „Kinnisvaras pakub oma teenust ju hästi palju OÜsid. Eelmisel aastal võttis maksuamet selle sektori palgad luubi alla. Arvan, et see on põhjus, miks asi statistikas selliselt on kajastunud,“ selgitas Saksing.

Tema sõnul pole kogu Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturg tervikuna kasvanud nii palju, nagu näitas eelmise aasta palgatõus sektoris. „See, mis juhtus sõidukite müügisektoris ja ehituses, juhtus nüüd ka kinnisvaras. Riik võttis palga- ja maksuteema fookusesse ja see tõigi sellise palgastatistika,“ rääkis Saksing.

Tema sõnul on asjade selline areng tervitatav. „Mitte et tahaks väga makse maksta, aga nii see juba kord on - kui oled ühiskonna liige, siis pead mängureeglitega leppima,“ lisas ta.

Saksing usub, et kuna riik on võtnud fookusse maksutulud, siis läbi selle korjatakse veel rohkem makse kokku ehk statistika põhjal peaks kinnisvarasektor ka sel aastal palkade poolest kenasti esiotsas olema. „Ei usu, et turg poole aasta või aasta jooksul uperpalli teeb. Majanduskasv, intressitase, töötus, ebastabiilne väliskeskkond – kõike arvesse võttes ma seda ei usu, sest turg on nende asjadega juba harjunud. Raha trükitakse juurde ja varad sälitavad inflatsiooni korral väärtuse kasvu. Raha niisama pangas hoida nullintressiga või peale makstes pole mõistlik,“ rääkis Saksing.

Palgaralli jätkub

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on üpris selge, et palgaralli tervikuna jätkub. „Karta on, et kasv jätkub. Seda näitavad ka rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosid, et palk kasvab edasi,“ märkis Seeder.

Tema sõnul näitavad palgaralli kestvust mitmed indikaatorid - näiteks kasvanud alampalk. Mõjutajaks on ka haridustöötajate ja meditsiinitöötajate palgakokkulepped.

Statistikaameti ülevaatest tuli ka välja, et Eesti keskmistes kuupalkades on suured käärid: skaala ühes otsas teenitakse veidi üle 600 euro, teises otsas keskmiselt 1900 eurot. Seederi sõnul on valitsuse töölaual mitmed maksumuudatused, mis võivad palgastatistikat muuta. „Kui madalapalgalistele hakkab rohkem raha kätte jääma, siis see leevendab palgasurvet. Kui see olukord leevendub, siis pole võib-olla ka tööandjal sellist ora kogu aeg palku tõsta,“ arvas Seeder.

Kõrgemapalgalistel kaob maksuvaba tulu ära, ja kuigi see summa on väike ja inimesed ehk seda ei tajugi, siis mingi mõju sel Seederi arvates võib olla. „Mis aga ei ole väga tore, et ostujõud on kasvanud aeglasemalt kui keskmine palk. See viitab sellele, et inflatsioon sööb palgakasvu ära. Palgakasv on natuke näiline,“ rääkis Seeder ja lisas, et see ei tule kasuks ka Eesti majandusele. „See on ju bluff, kui inimesed ei saa selle raha eest samavõrra rohkem tarbida,“ lisas ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum