Reform siunab ettevõtjavaenulikku valitsust

„Maksumuudatuste vastu võtmise ja jõustumise vahele peab jääma pool aastat, kobareelnõu puhul kahenädalase etteteatamisega sotsiaalmaksu tõstes seda reeglit rikuti. Valitsuse sõnamurdjalik käitumine rikkus Eesti kui stabiilse ja etteaimatava maksukeskkonnaga riigi mainet,“ lausus riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer.

Holsmeri sõnul võib riik kaaluda tähtajalistest lubadustest taganemist üksnes erandasjaoludel, näiteks ränga majanduskriisi puhul. „Valitsuse vahetus seda ei olnud. Üheselt mõistetavuse huvides on seadusemuudatuse eesmärgiks kirjeldada ära ka erijuhud, mil maksumuudatusi võib teha lühema ettetatamisajaga,” lisas Holsmer.

Holsmer tuletas meelde, et 2015. aastal, kui kuue kuu põhimõte kaubandus-tööstuskoja ettepanekul seadusesse kirjutati, toetasid seda konsensuslikult kõik parlamendierakonnad.

„Õiguskantsler Ülle Madise on viidanud, et vastav maksukorralduse seaduse tekst ja selle seletuskiri on vastuolulised. Valitsus on teinud ettepaneku eelnõu mitte toetada põhjendusega, et tehtav täiendus oleks pigem näilise sisuga ega lisaks olemasolevale normile sisuliselt uut väärtust,“ ütles Holsmer.

Kehtiva maksukorralduse seaduse järgi peab maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Täna arutatav eelnõu paneb paika erandlikud ja põhjendatud juhud, mil võib nimetatud tähtajast kõrvale kalduda. Nendeks on kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine ja nendega seonduvate riskide ennetamine.