Kadi Heinsalu • 19. aprill 2017 kell 11:08

Uued teooriad: kas haigekassa võltsarved või süsteemiviga?

Et meditsiiniseadmete müüki saaks rohkem kontrollida, siis sõlmib haigekassa meditsiiniseadmete müüjatega mais uued ja rohkem järelevalvet võimaldavad lepingud.   Foto: Scanpix

Ühe hüpoteesi kohaselt võib nn ortoosipettuse taga olla hoopis digiretseptikeskuse ülesehituse viga, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.

Mõned nädalad tagasi eetris olnud ETV saade “Pealtnägija” tõi päevavalgele, kuidas Eesti kaks suurimat meditsiinitarvikute firmat Gadox ja Tervise Abi esitasid haigekassale aastaid võltsarveid, müües odavaid ortoose, kuid küsides nende eest haigekassalt kallima toote hüvitist, ning teenisid seeläbi arvestuslikult sadu tuhandeid eurosid alusetut tulu. Väidetavalt pidid nii tegema kõik meditsiinitarvikute firmad.

Üks IT arendusega seotud inimene rääkis Meditsiiniuudistele, et tegelikult on probleemid seotud hoopis digiretseptikeskusega. See töötab rahvusvaheliselt laialt kasutuses oleva SAP programmi peal, millele saab lisada vastavalt vajadusele eri mooduleid. Väidetavalt on lisamata jäänud see ühenduslüli, mis võimaldaks abivahendite kaupluses sooritatud ostu andmed kanda otse digiretseptikeskusesse kõikide üksikasjadega nagu kood, määratud soodustus jne. Eksitused juhtuvad väidetavalt sellest, et programmid erinevad. Nii juhtubki, et poes paarkümmend eurot maksev ortoos võib “moonduda” retseptikeskuses paarisajaeuroseks, samuti võib muutuda soodustuse protsent. See seletavat ka asjaolu, miks väidetavaid kelme on mitu ja pettused on toimunud aastate vältel, vaatamata kontrollidele.

Väited ei vasta tõele

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg lükkas selle hüpoteesi ümber. Ta selgitas, et haigekassa hüvitab ainult selliseid seadmeid, mis on kantud haigekassa meditsiiniseadmete loetellu. “Seal on igal seadme pakendil oma kood, mis võimaldab seadet läbi retseptikeskuse müüa. Nii meditsiiniseadme väljakirjutamine kui ka väljastamine on digitaalne protsess,” jätkas ta.

Väidet, et digiretsept ei ühildu meditsiiniseadmetega, ei saa pidada tema kinnitusel kuidagi põhjendatuks. “Retseptikeskuse kasutamine ei eelda iseenesest ühegi laoprogrammi kasutamist. Samas kui ettevõtted soovivad ühendada olemasolevaid laoprogramme retseptikeskuse kaudu seadmete (nagu ka ravimite) väljastamisega, on selleks olemas spetsiaalsed tarkvarad, mis seda edukalt võimaldavad,” rõhutas Hinsberg. “Nii nagu iga süsteemi puhul, kui on probleeme süsteemide ühildamisega, peaksid ettevõtted ühendust võtma oma IT-toega.”

Hinsberg lisas, et retseptikeskus arvutab haigekassa soodustuse toote juurde automaatselt. “Toote müügi puhul näeb see nii välja, et müüja otsib koodi järgi retseptikeskusest toote, sisestab koguse ja hinna,” jätkas ta. Hind ei tohi ületada maksimaalset jaemüügihinda, mis on haigekassa meditsiiniseadmete loetelus kehtestatud, seda kontrollib samuti retseptikeskus, mis arvutab soodustuse maksimaalselt loetelus fikseeritud hinnalt. Seega arvutatakse soodustuse protsent automaatselt retseptikeskuses.

Arstil keskne roll

Arstil on hüvitamise juures Hinsbergi sõnul väga oluline roll. “Meditsiiniseadme soodustingimusel väljakirjutamise õigus on ainult arstil, kes otsustab, kas inimene vastab hüvitamise eelduseks olevatele tingimustele,” selgitas Hinsberg.

Kehtiva korra kohaselt väljastab arst meditsiiniseadme retsepti meditsiiniseadmerühmale. Väljakirjutatud rühma piires konkreetse patsiendile sobiliku seadme valimine on meditsiiniseadme müüja või apteegi ning patsiendi koostöös otsustamiseks.

“Samas on arstil meditsiiniseadmeretsepti väljakirjutamisel ka alati õigus vajadusel täpsustada, millist konkreetset seadet patsient vajab,” lisas ta.

Tasub teada

Uurimise all on firmad Gadox ja Tervise Abi

Kummagi firmaga lõpetab haigekassa mais lepingud.

Kaks firmat omavad kokku 50% haigekassa vastavast lepingumahust Eestis.

AS Gadox alustas tegevust 1994. aastal individuaalsete jala- ja käeproteeside, ortooside ja tallatugede valmistamisega. Ettevõtte 2015 müügitulu oli 2,2 miljonit eurot ja kasum 15 000 eurot. 2013 maksti dividende 37 000 ja aasta hiljem 40 000 eurot. Töötajate keskmine arv oli 2015. aastal 24 ja keskmine brutopalk 2250 eurot. Ettevõtte enamusomanik on Marko Tilk, lisaks on väiksemate osalustega omanikud Arvo Kelement ja Vassili Sokolov.

Tervise Abi OÜ on asutatud 2004. aastal. Ettevõte on keskendunud meditsiiniliste hooldus- ja abivahendite realiseerimistegevusele. Ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 3,2 miljonit eurot ja kasum 211 000 eurot. Töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna oli 26 inimest keskmise brutopalgaga 1280 eurot. Dividende pole ettevõte vaadeldud aastate jooksul maksnud. Ettevõtte ainuomanik on Andre Legušs.

Hetkel kuum