TOP: kes kulutab töötaja kohta enim?

Äripäev pani nende andmete põhjal esimest korda kokku TOPi, mis näitab, kui palju tööjõumakse maksis ettevõte esimeses kvartalis ja kui palju tasus ta makse ühe töötaja kohta kuus. Järgmiste päevade jooksul avaldame veebis ka tööjõumaksude edetabelid iga sektori kohta eraldi, et ettevõtjatel ja ka töötajatel oleks põhjalik ülevaade nende sektoris toimuva kohta.

Esirinnas pankurid ja poodnikud

Esimeses kvartalis maksis enim tööjõumakse riigikassasse Swedbank, kes on selles vallas juba mitu kvartalit järjest teistest ettevõtetest pea jagu üle olnud. Ettevõttel kulus kolme kuu peale tööjõumaksudeks 6,5 miljonit eurot. See tähendab, et 2138 töötajaga Swedbank maksab töötaja pealt 1019 eurot kuus.

“Hästi toimiv pangandus on majanduse selgroog,” kommenteeris suurt maksumaksmist Swedbanki peadirektor Robert Kitt. Hiljaaegu otsustas valitsus kehtestada pankadele 14protsendilise avansilise tulumaksu dividendimaksetele, tuues põhjuseks, et see aitaks riigi kukrut täita.

“Valitsuse soov otsida oma poliitika rahastamiseks majandusest lisaraha on mõistetav, ent loomulikult pankasid täiendav maksukohustus ei rõõmusta,” sõnas Kitt.

Sellegipoolest tõdes ta, et avansiline tulumaks koormab kõikidest võimalikest lahendustest sektorit kõige vähem. Sügisel teatas uus valitsus, et pangandust võib ­oodata hoopis karmim maks.

Suurimad tööandjad Eestis on poeketid Maxima, Rimi ja Selver, kusjuures Maxima andis esimeses kvartalis tööd 3881 inimesele, mis on üle tuhande rohkem kui teisel kohal olev Rimi. Maximal kulus tööjõumaksude peale 4,5 miljonit eurot, mis teeb ühe töötaja kohta kuus ligi 400 eurot.

Kõige rohkem aga maksis töötaja pealt tööjõumakse Postimees Grupp – kolme töötaja eest maksti kvartali peale makse üle miljoni euro ehk enam kui 111 000 eurot töötaja kohta kuus. Postimees Grupp kustutati aprilli alguses Eesti Meedia struktuurimuudatuse tõttu.

Suurimad tööandjad Eestis on poeketid Maxima, Rimi ja Selver, kusjuures Maxima andis esimeses kvartalis tööd 3881 inimesele, mis on üle tuhande rohkem kui teisel kohal olev Rimi. Maximal kulus tööjõumaksude peale 4,5 miljonit eurot, mis teeb ühe töötaja kohta kuus ligi 400 eurot.

Kõige rohkem aga maksis töötaja pealt tööjõumakse Postimees Grupp – kolme töötaja eest maksti kvartali peale makse üle miljoni euro ehk enam kui 111 000 eurot töötaja kohta kuus. Postimees Grupp kustutati aprilli alguses Eesti Meedia struktuurimuudatuse tõttu.

Grossi poeketi OG Elektra omaniku Oleg Grossi sõnul on maksuameti kvartali kaupa esitatud andmed huvitavad ja annavad hea ülevaate konkurentide maksekäitumise kohta. Õigeim on tema sõnul võrrelda ettevõtete andmeid just valdkondade kaupa. “Ei saa ju iial öelda, et müüja palk peab olema sama mis arstidel. Aina tambitakse madalama palgaga ettevõtteid, kel polegi võimalik oma sektoris maksta kõrgepalgaliste sektoritega võrset palka,” ütles ta.

Ettevõtjal leevenduse lootust pole

OG Elektra maksis esimeses kvartalis tööjõumakse üle miljoni euro ja andis tööd 1215 inimesele. Grossi sõnul on tööjõumaksud kõrged ja ühest imerohtu nende leevendamiseks polegi. “Kindlasti ei ­aita tööjõumaksudega paremini toime tulla see, mida valitsus on senimaani teinud,” ütles ta, viidates valitsuse eelmise aasta otsusele hakata toetama neid ettevõtjaid, kes palkavad Ida-Virumaal ühe kuu jooksul vähemalt 20 inimest, kes on olnud kuus kuud töötud. “Ma pean seda otsust väga valeks. Esiteks on juba 20 töötaja palkamine kuus väga palju ja miks me üldse peaks laskma kellelgi pool aastat lorutada, et alles seejärel nende töölevõtmist soodustada?” küsis Gross.

Näiteks avab OG Elektra järgmise pooleteist kuu jooksul Ida-Virumaal kaks kauplust, kuid riigilt ta ikka toetust ei saa, kuna 20 töötajat ei tule kokku. Pealegi oleks Grossi sõnul loogilisem, kui riik aitaks tasuda 50% tööjõumaksudest, mitte palgast, kuna see avaldab tööandja kukrule rohkem mõju.

Grossi sõnul oleks vaja odavamaks teha osalise tööajaga töötajate palkamine, sest praegused kõrged tööjõumaksud käivad ettevõtetel tihti üle jõu. Üheks selliseks valdkonnaks on Grossi sõnul koristusfirmad. “Koristajatel on tööd iga nädal mõni tund, aga tööandja peab miinimumtasu pealt ikka riigile sotsiaalmaksu maksma. See on täiesti vale,” ütles ta.

Gross lisas, et Eesti ettevõtluskeskkond muutub üha halvemaks. “Kui riik on praegu nii rahanäljas, siis pole lootust, et ettevõtluskeskkonda kuidagi parandatakse. Kui valitsus laseb juba teadlikult eelarve miinusesse, siis mis maksude vähendamisest me rääkida saame?” küsis Gross.

PANE TÄHELE: Edetabelis võib esineda anomaaliaid, kui ettevõtjad on maksu-ja tolliametile andmeid esitades eksinud.

Tabel on sorditav ka ühe töötaja kohta tasutud tööjõumaksude osas (kliki veeru pealkirjale).