Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstus sirutab tiibu

    „Nüüd võib näha, et töö tulemus hakkab ka statistikas avalduma,“ kommenteeris Eesti tööstusettevõtete 10protsendist mahu kasvu kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

    Just nõnda paljuga suutis Eesti töötlev tööstus tänavu märtsis mulluse aasta sama ajaga võrreldes rohkem toota, selgub värskest statistikaameti andmestikust. Kasv on olnud laiapõhjaline – eelmise aasta tulemusi ületas enam kui kolmandik tööstusharudest. Suurematest harudest vähenes ainsana tootmine vaid elektroonikas.
    Tegu on ettevõtjate viimase paari aasta külvi tulemiga, tõdes Palts, viidates sektori viimaste aastate pingutustele nii investeeringute kui ka uute klientide ja turgude otsimisel. „Need on tavaliselt pikad protsessid ning tulemused jõuavad kätte arvestatava viitajaga,“ tõdes Palts.
    Põhjamaade mõju
    Pea 70% toodetud kaubast müüdi märtsis välisturgudele. Kokku kasvas märtsikuude võrdluses eksport 11%. Mahu kasvu vedasid suurematest sektoritest ehitusmaterjali-, metalli- ja puidutööstus.
    Paltsi sõnul annab valdkondi arvestades tooni just ehitustegevuse taastumine lähiturgudel. „Ettevõtjad on saanud uusi tellimusi ning tootmisvõimsused on sellise kasvu toetamiseks olnud ka piisavad,“ selgitas Palts.
    Ta möönab, et väga suur mõju on siinse tööstuse käekäigule olnud just Soome ja Rootsi majanduse taastumisel. Soome puhul peab Palts oluliseks just mullu langetatud poliitilisi otsuseid. „Soov saada riigi finantsolukord kontrolli alla, taastada avaliku sektori efektiivsus, moderniseerida tööõigust ja alandada ettevõtete maksukoormust,“ loetles ta. Kuigi osa muudatusi on alles töös, mõjusid uued suunad Paltsi sõnul põhjanaabritele värskendavalt ning andsid vajalikku optimismi. „Seega ei ole tegemist millegagi, mis oleks juhtunud viimastel kuudel. Põhjuseid tuleb otsida ikka ca aastatagusest ajast,“ selgitas Palts.
    „Kui kõik sõltuks vaid välisturgudel toimuvast, võiks lähim aasta kujuneda üsna edukaks,“ sõnas Palts tulevikku kiigates. Suuremat ohtu ettevõtete edukusele võib tema sõnutsi näha sisepoliitikas, viitas ta sellele, et ettevõtjad on Jüri Ratase valitsuse kavandatud maksupoliitikaga selgelt rahulolematud.

    Ei taha küll ära sõnuda, kuid ootame ka enda ettevõttelt aegade parimat aastat.

    Gert Rahnel,
    Ecobirch AS tegevjuht
    „Nagu Soomes oli näha, andis ettevõtjatele hea emotsiooni eelkõige see, kui uus valitsus lubas avaliku sektori efektiivsusega tõsiselt tegeleda ja muuta ettevõtlusega seotud regulatsioone paindlikumaks ning vähendada maksukoormust. Meil selliseid sõnumeid vastu panna kahjuks ei ole,“ võrdles Palts, kelle hinnangul oleks abi ka väikestest sammudest, näiteks nagu vähem bürokraatiat välistööjõu kasutamisel, selgem ülevaade riigiaparaadi toimimisest või uute ettevõtlust puudutavate maksude ärajätmine. „Kui ettevõtja saaks keskenduda ainult oma põhitegevusele, kartmata pidevalt riigi „tuge“, siis läheks tal ka märksa paremini,“ illustreeris Palts.
    Küsimusele, mida saab Eesti ettevõtja ise välisturgudel edu saavutamise nimel ära teha, vastas Palts, et enim tuleb õppida just seda, kuidas ärisuhteid luua, hoida ning viljakamat koostööd teha. „Äri käib ikka inimeste vahel,“ tõdes ta. Samuti võib kaubanduskoja juhi sõnul olla praegu ka madalate intresside tõttu mõistlik investeerida. „Kas Eestis tootmise laiendamisse või miks mitte ka tegevuse laiendamisse välisturgudel mõne välisettevõtte omandamise kaudu,“ näitlikustas Palts.
    Parim aasta ootuses
    Kahe aasta lõikes pea 12protsendise tõusu on statistikaamet ära märkinud puidutööstuses. Kasest ja männist liimpuitkilpe tootva Ecobirch ASi tegevjuht Gert Rahnel kinnitas, et Eesti puidutööstusel läheb praegu väga hästi. „Ei taha küll ära sõnuda, kuid ootame ka enda ettevõttelt aegade parimat aastat,“ sõnas ta. Konkreetseid numbreid, palju kasum või käive sel aastal kasvab, Rahnel igaks juhuks öelda ei söandanud. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 12 miljonit ja kasum pisut üle miljoni euro.
    Rahneli sõnul on Eesti puidutööstusel hea minek juba vähemalt 4-5 aastat, kui mitte kauemgi. „Öeldakse, et meie sektor on tavaliselt see, kes läheb kõige kiiremini kriisi ja kes tuleb kõige kiiremini ka kriisist välja. Meie järgi on hea vaadata, kuidas ülejäänud majandus käituma hakkab,“ rääkis ta. Põhjus lihtne – rasketel aegadel keegi ju eriti midagi ei ehita.

    Töötleva tööstuse jätsid mulluse ja tänavuse märtse kõrvutades aga  täiesti varju mäetööstus, mis kasvas mahult 86%, ning energeetika, mille kasv küündis 32%ni.

    Ecobirchi tootmismaht kasvas eelmisel aastal peamiselt sellest, et Ameerika Ühendriikidest saadi kliente juurde. „Me toodame ja müüme enamasti eksporti. Mida sa ikka Eestis müüd, siin on vähe tarbijaid,“ ütles Rahnel. Eesti puidutööstusel tervikuna on tema sõnul tootmismaht kasvanud peamiselt sellepärast, et Skandinaavia riikidel läheb hästi. „Seal ehitatakse järjest rohkem, samas liigub Skandinaavia tööstus odavamatesse riikidesse edasi,“ selgitas ta.
    Puidusektorist veelgi kõrgemale on küündinud metalli valdkond. Mulluse ja tänavuse märtsikuu mahud erinesid üle 16 protsendi. Statistika peab paika, tõdes metallitööstusettevõtte Favor ASi juhatuse esimees Mart Proos numbreid enda ettevõtte konteksti asetades. „Kui võrrelda selle aasta esimest kvartalit möödunud aasta omaga, siis tõus mahus ongi tõenäoliselt 10-15, võib-olla isegi enam protsenti,“ sõnas ta.
    Esmase turu tõusu põhjusena näeb Proos terase hinna kasvu, mis omakorda jätab jälje toodete hindadele ning seeläbi ettevõtte käibele. Terase hinnatõusu kõrval on Proosi sõnutsi kasvanud aga ka Favori tellimismaht.
    Küsimusele, kuidas saaks riik tööstusele hoogu juurde lükata, vastas Proos, et lihtsat lahendust avalikust sektorist tulla ei saa. Konkurentsivõime kasvatamiseks on tema sõnutsi on enim ära teha ettevõtjail endil, just efektiivsuse tõstmise ja automatiseerimisse investeerimisega. „Kui me ise ennast ei aita, siis vaevalt et erinevate administratiivsete käikudega seda teha saab,“ nentis Proos.
    Prognoos: Tööstussektori kasvuväljavaade on lähiajal hea
    Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist:
    Käesoleva aasta alguses on euroala majanduskasv tugev olnud ning aprillis tõusis selle ostujuhtide indeks kuue aasta kõrgeimaks. Ettevõtete tellimused kasvavad ja tööhõive ärisektoris suureneb. Tarneajad on euroalal veidi pikenenud ehk nõudlus võib olla pakkumisest suurem. See näitab, et ka teises kvartalis võib euroalal mõõdukas kasv püsida. Samas on hinnad tõusmas. Nii müügi- kui ka sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad kasvasid euroalal 6 aasta kiireima tempoga. Selle taga on peamiselt maailmaturul toorainehindade (kütus, toit, metallid) tõus. Nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihinnakasv on järsult kiirenenud ka Eestis. Põhjuseks samuti kallinenud toorained. Euroopa riikide võrdluses paikneb Eesti oma selleaastase tootjahindade kasvuga keskmisel positsioonil.
    Meie (Swedbanki – toim) hinnangul toetavad paranenud välisnõudlus ja müügihindade kasv lähikuudel tööstussektori tootmismahu ja käibe kasvu. Tööstussektori tootmismahu ja ekspordi kiire kasv viitab ka SKP esimese kvartali tugevale kasvule.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Vaata järele: Infortari juhid annavad investorite ees aru
Raivo Vare andis Ukraina seisust sünge pildi
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Toote keskkonnamõju mõõtmine – andmepõhine alus järgmiste sammude seadmiseks
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.