Tööstus sirutab tiibu

Ecobirch ASi tegevjuht Gert Rahneli sõnul võib 2017 neile kujuneda ajaloo edukaimaks aastaks.  Foto: Veiko Tõkman

„Nüüd võib näha, et töö tulemus hakkab ka statistikas avalduma,“ kommenteeris Eesti tööstusettevõtete 10protsendist mahu kasvu kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Just nõnda paljuga suutis Eesti töötlev tööstus tänavu märtsis mulluse aasta sama ajaga võrreldes rohkem toota, selgub värskest statistikaameti andmestikust. Kasv on olnud laiapõhjaline – eelmise aasta tulemusi ületas enam kui kolmandik tööstusharudest. Suurematest harudest vähenes ainsana tootmine vaid elektroonikas.

Tegu on ettevõtjate viimase paari aasta külvi tulemiga, tõdes Palts, viidates sektori viimaste aastate pingutustele nii investeeringute kui ka uute klientide ja turgude otsimisel. „Need on tavaliselt pikad protsessid ning tulemused jõuavad kätte arvestatava viitajaga,“ tõdes Palts.

Põhjamaade mõju

Pea 70% toodetud kaubast müüdi märtsis välisturgudele. Kokku kasvas märtsikuude võrdluses eksport 11%. Mahu kasvu vedasid suurematest sektoritest ehitusmaterjali-, metalli- ja puidutööstus.

Paltsi sõnul annab valdkondi arvestades tooni just ehitustegevuse taastumine lähiturgudel. „Ettevõtjad on saanud uusi tellimusi ning tootmisvõimsused on sellise kasvu toetamiseks olnud ka piisavad,“ selgitas Palts.

Ta möönab, et väga suur mõju on siinse tööstuse käekäigule olnud just Soome ja Rootsi majanduse taastumisel. Soome puhul peab Palts oluliseks just mullu langetatud poliitilisi otsuseid. „Soov saada riigi finantsolukord kontrolli alla, taastada avaliku sektori efektiivsus, moderniseerida tööõigust ja alandada ettevõtete maksukoormust,“ loetles ta. Kuigi osa muudatusi on alles töös, mõjusid uued suunad Paltsi sõnul põhjanaabritele värskendavalt ning andsid vajalikku optimismi. „Seega ei ole tegemist millegagi, mis oleks juhtunud viimastel kuudel. Põhjuseid tuleb otsida ikka ca aastatagusest ajast,“ selgitas Palts.

„Kui kõik sõltuks vaid välisturgudel toimuvast, võiks lähim aasta kujuneda üsna edukaks,“ sõnas Palts tulevikku kiigates. Suuremat ohtu ettevõtete edukusele võib tema sõnutsi näha sisepoliitikas, viitas ta sellele, et ettevõtjad on Jüri Ratase valitsuse kavandatud maksupoliitikaga selgelt rahulolematud.

Gert Rahnel,, Ecobirch AS tegevjuht

Ei taha küll ära sõnuda, kuid ootame ka enda ettevõttelt aegade parimat aastat.

„Nagu Soomes oli näha, andis ettevõtjatele hea emotsiooni eelkõige see, kui uus valitsus lubas avaliku sektori efektiivsusega tõsiselt tegeleda ja muuta ettevõtlusega seotud regulatsioone paindlikumaks ning vähendada maksukoormust. Meil selliseid sõnumeid vastu panna kahjuks ei ole,“ võrdles Palts, kelle hinnangul oleks abi ka väikestest sammudest, näiteks nagu vähem bürokraatiat välistööjõu kasutamisel, selgem ülevaade riigiaparaadi toimimisest või uute ettevõtlust puudutavate maksude ärajätmine. „Kui ettevõtja saaks keskenduda ainult oma põhitegevusele, kartmata pidevalt riigi „tuge“, siis läheks tal ka märksa paremini,“ illustreeris Palts.

Küsimusele, mida saab Eesti ettevõtja ise välisturgudel edu saavutamise nimel ära teha, vastas Palts, et enim tuleb õppida just seda, kuidas ärisuhteid luua, hoida ning viljakamat koostööd teha. „Äri käib ikka inimeste vahel,“ tõdes ta. Samuti võib kaubanduskoja juhi sõnul olla praegu ka madalate intresside tõttu mõistlik investeerida. „Kas Eestis tootmise laiendamisse või miks mitte ka tegevuse laiendamisse välisturgudel mõne välisettevõtte omandamise kaudu,“ näitlikustas Palts.

Parim aasta ootuses

Kahe aasta lõikes pea 12protsendise tõusu on statistikaamet ära märkinud puidutööstuses. Kasest ja männist liimpuitkilpe tootva Ecobirch ASi tegevjuht Gert Rahnel kinnitas, et Eesti puidutööstusel läheb praegu väga hästi. „Ei taha küll ära sõnuda, kuid ootame ka enda ettevõttelt aegade parimat aastat,“ sõnas ta. Konkreetseid numbreid, palju kasum või käive sel aastal kasvab, Rahnel igaks juhuks öelda ei söandanud. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 12 miljonit ja kasum pisut üle miljoni euro.

Rahneli sõnul on Eesti puidutööstusel hea minek juba vähemalt 4-5 aastat, kui mitte kauemgi. „Öeldakse, et meie sektor on tavaliselt see, kes läheb kõige kiiremini kriisi ja kes tuleb kõige kiiremini ka kriisist välja. Meie järgi on hea vaadata, kuidas ülejäänud majandus käituma hakkab,“ rääkis ta. Põhjus lihtne – rasketel aegadel keegi ju eriti midagi ei ehita.

Töötleva tööstuse jätsid mulluse ja tänavuse märtse kõrvutades aga  täiesti varju mäetööstus, mis kasvas mahult 86%, ning energeetika, mille kasv küündis 32%ni.

Ecobirchi tootmismaht kasvas eelmisel aastal peamiselt sellest, et Ameerika Ühendriikidest saadi kliente juurde. „Me toodame ja müüme enamasti eksporti. Mida sa ikka Eestis müüd, siin on vähe tarbijaid,“ ütles Rahnel. Eesti puidutööstusel tervikuna on tema sõnul tootmismaht kasvanud peamiselt sellepärast, et Skandinaavia riikidel läheb hästi. „Seal ehitatakse järjest rohkem, samas liigub Skandinaavia tööstus odavamatesse riikidesse edasi,“ selgitas ta.

Puidusektorist veelgi kõrgemale on küündinud metalli valdkond. Mulluse ja tänavuse märtsikuu mahud erinesid üle 16 protsendi. Statistika peab paika, tõdes metallitööstusettevõtte Favor ASi juhatuse esimees Mart Proos numbreid enda ettevõtte konteksti asetades. „Kui võrrelda selle aasta esimest kvartalit möödunud aasta omaga, siis tõus mahus ongi tõenäoliselt 10-15, võib-olla isegi enam protsenti,“ sõnas ta.

Esmase turu tõusu põhjusena näeb Proos terase hinna kasvu, mis omakorda jätab jälje toodete hindadele ning seeläbi ettevõtte käibele. Terase hinnatõusu kõrval on Proosi sõnutsi kasvanud aga ka Favori tellimismaht.

Küsimusele, kuidas saaks riik tööstusele hoogu juurde lükata, vastas Proos, et lihtsat lahendust avalikust sektorist tulla ei saa. Konkurentsivõime kasvatamiseks on tema sõnutsi on enim ära teha ettevõtjail endil, just efektiivsuse tõstmise ja automatiseerimisse investeerimisega. „Kui me ise ennast ei aita, siis vaevalt et erinevate administratiivsete käikudega seda teha saab,“ nentis Proos.

Prognoos: Tööstussektori kasvuväljavaade on lähiajal hea

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist:

Käesoleva aasta alguses on euroala majanduskasv tugev olnud ning aprillis tõusis selle ostujuhtide indeks kuue aasta kõrgeimaks. Ettevõtete tellimused kasvavad ja tööhõive ärisektoris suureneb. Tarneajad on euroalal veidi pikenenud ehk nõudlus võib olla pakkumisest suurem. See näitab, et ka teises kvartalis võib euroalal mõõdukas kasv püsida. Samas on hinnad tõusmas. Nii müügi- kui ka sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad kasvasid euroalal 6 aasta kiireima tempoga. Selle taga on peamiselt maailmaturul toorainehindade (kütus, toit, metallid) tõus. Nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihinnakasv on järsult kiirenenud ka Eestis. Põhjuseks samuti kallinenud toorained. Euroopa riikide võrdluses paikneb Eesti oma selleaastase tootjahindade kasvuga keskmisel positsioonil.

Meie (Swedbanki – toim) hinnangul toetavad paranenud välisnõudlus ja müügihindade kasv lähikuudel tööstussektori tootmismahu ja käibe kasvu. Tööstussektori tootmismahu ja ekspordi kiire kasv viitab ka SKP esimese kvartali tugevale kasvule.

Hetkel kuum