Pahatahtlike pankrottidega pahuksis

Äripäev kirjutas aprillis, et Eesti Võlausaldajate Liit pakkus justiitsministeeriumile välja rida ettepanekuid, mida peaks tegema selleks, et vähendada pahatahtlikke pankrotte ja lahendada maksejõuetuse probleemi. Nimelt on juba aastaid räägitud sellest, kuidas ainuüksi ühes aastas osutub maksejõuetuks ligi 7000 ettevõtet, kellest jääb maha 20-30 miljonit eurot võlgasid.

Seadustega vastuolus

Kuigi enamasti tunnistatakse, et maksejõuetuse probleemiga on vaja tegeleda, pole lahenduste elluviimine sugugi kerge. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna äriõiguse dotsendi Andres Vuti sõnul pole enamikku võlausaldajate liidu tehtud maksejõuetuse probleemi lahendusi põhiseaduse järgi võimalik rakendada. „Näiteks ärikeelu karmimaks muutmine – riigikohus pani mõni aasta tagasi ärikeelu rakendamise standardid paika ja kui arvestada inimeste põhiõigusi, polegi võimalik teistsuguseid standardeid enam teha,“ selgitas ta.

Vutt leiab, et maksejõuetuse probleemi ei tohiks lahendada kellegi sundimise, sanktsioneerimise või karistamise kaudu, vaid keskenduma peaks sellele, kuidas mingi lahendus teeks võimalikult vähe kahju. „Kellegi sanktsioneerimine ei saa olla lahendus omaette. Tuleb leida praktilisemad lahendused,“ sõnas ta. Ta tõi näiteks majandusaruannete esitamata jätmisel rakendatava sunniraha. „Selle ainuke kasu oleks see, et riik saab raha ja keegi peab selle raha ära maksma. Majandusaruandeid see kuhugi juurde ei too,“ selgitas ta. Seega tuleks Vuti sõnul hoopis mõelda välja lahendus, kuidas saaks kahtlaseid ettevõtteid võimalikult lihtsasti registrist välja võtta ja nende tegevust takistada.

Juttu jagub, tegusid mitte

Justiitsministeeriumile kavatsevad samal teemal oma ettepanekuid teha ka kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit. Koja peadirektor Mait Palts teatas, et ettepanekutega töötatakse ja loodetavasti esitatakse need ministeeriumile sel nädalal. Ta lisas, et kaubandus-tööstuskoda ei tahtnud ettepanekuid teha kiirustades, kuna tegu on keeruka teemaga. Näiteks leiab ta erinevalt võlausaldajate liidust, et kohe kindlasti ei tohiks hakata ärikeeldu liiga kergekäeliselt jagama, kuna vastasel juhul keerataks kogu ettevõtluskeskkond pea peale.

Palts meenutas, kui käis kaubandus-tööstuskojaga juba 2009. aastal tollase maksuameti peadirektori asetäitja, praeguse rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegoroviga maksejõuetuse probleemist rääkimas. Nüüd on pea kümme aastat möödas, kuid endiselt pole midagi ära tehtud. „Enamasti jääb tegutsemine selle taha kinni, et on vaja seadust muuta. Osa asju jäetakse kõrvale aga puhtalt sellepärast, et on vaja natuke rohkem tööd teha,“ rääkis Palts.

Kuigi enamik lahendusi maksejõuetuse vohamise takistamiseks nõuab seaduse muutmist, on Paltsi sõnul vaja ka valitsuselt poliitilist seisukohta, et probleemiga tegeletakse. Aastate jooksul pole mure lahenenud, kuigi paar aastat tegi justiitsministeerium maksejõuetuse revisjoni. „Ka revisjon pole kuhugi jõudnud,“ selgitas Palts, miks nad uuesti ministeeriumi poole pöördusid.

Ettepanekuid toetatakse

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis, kes aitas sügisel võlausaldajate liidul ettepanekuid koostada, toetab neid täielikult. Tema sõnul pakkusid nad aruannete esitamise kohta alternatiivse lahenduse, mille järgi peatataks äriühingu tegevus nii kauaks, kuni majandusaruannete on esitamata. Näiteks võinuks Lehise sõnul sulgeda sellise ettevõtte pangakonto. „Aga see võib olla liiga julm, sest mõnikord on mõjuvad põhjused, mis aruannet ei saa esitada,“ tõdes ta. Näiteks võib aruanne jääda esitamata, kui juhatuse liige on haige, pärimisprotsess on pooleli või on ettevõttes osanikevaheline vaidlus. „Automaatselt neid kontrollida ei saa,“ sõnas Lehis. Seetõttu tulekski tema sõnul alustada sellest, et oleks kiirem reaktsioon ja meeldetuletus, kui aruanne on esitamata.

Lehis lisas, et maksuametile majandusaruannete esitamise kontrollimist arutati juba mõni aasta tagasi, kuid mingil põhjusel lükati teema kõrvale. „Vist arvati, et see on liiga kallis,“ sõnas Lehis. „Minu arvates sobiks see töö neile hästi, eriti kui nad ka ise seda tahavad. Aastaaruannetest saab ju ka väga vajalikku infot maksuriskide kohta,“ ütles ta.

Ka ettevõtja Jaan Puusaag toetab võlausaldajate liidu ettepanekuid. „Maksejõuetuse teemaga tegelemine on väga õige. See on täiesti õigustamatult pikka aega tahaplaanile jäetud,“ ütles ta. Tema sõnul on Eesti ettevõtluskeskkonnas olukord äärmiselt murettekitav – pahatahtlikke pankrotte on palju ja võlgade maharaputamiseks kasutatakse ohtralt tankiste. „See solgib ausat ettevõtluskeskkonda,“ ütles Puusaag. Tema sõnul on kõik võlausaldajate liidu ettepanekud mõistlikud, kaasa arvatud ärikeelu kehtestamise lihtsustamine. „See pole liiga karm midagi, kuna praegu on JOKK-süsteem liiga lihtne,“ ütles ta.

Võlausaldajate Liidu ettepanekud

Majandusaruannete esitamise järelevalve võiks olla maksuameti kohustus. Siis saab maksuhaldur teha ettevõtjale hoiatuse, kui aruanne pole õigeks ajaks esitatud. Kui hoiatusest ei piisa, saab maksuhaldur rakendada sunniraha (esimesel korral 1300 eurot, teisel korral 2000 eurot. Kokku ei tohi sunniraha ületada 3300 eurot).

Kui äriühing jätab majandusaasta aruande esitamata, siis võiks registripidajal olla õigus see äriühing äriregistrist kustutada kiiremini kui 1,5 aastat pärast aruande esitamise tähtaja möödumist. See aeg võiks olla näiteks aasta.

Äriühingu vabatahtlikku lõpetamist tuleks lihtsustada. Selleks tuleks kaotada nõue, et ühinguleping peab olema notariaalselt tõestatud.  Kaotada nõue, et osaühing või aktsiaselts peab vähemalt üks kuu enne ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitamist avaldama ühinemise kohta teate Ametlikes Teadaannetes. Nende kahe ettepaneku elluviimise korral oleks võimalik ainuosanikul või -aktsionäril sisuliselt ühe päevaga lõpetada äriühingu tegevus, kui äriühingul puuduvad võlausaldajad.

Võlgniku vastutus äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis. Teatud juhtudel tuleks keelata juriidiliste isikute jagunemine ja ühinemine (nt kui see on vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks või äriühingul puudub juhatus). Samuti tuleks omistada tegu teatud juhtudel (nt äriühingu ainukese ettevõtte ülemineku korral) juriidilisele isikule, kes on teo toime pannud juriidilise isikuga majanduslikult identne.

Maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomine. See tähendab, et kui võlgnikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid menetluskulude katmiseks ning võlausaldaja ei soovi täiendavaid vahendeid sisse panna pankrotimenetluseks, jätkub pankrotimenetlus riigi kulul, kui esineb mõjuvaid põhjuseid (nt võlgniku kuritahtlik tegevus). Selline riigipoolne panustamine on vajalik, et põhjendatud juhtudel teha kindlaks maksejõuetuse põhjused ning vajadusel ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.

Piirata füüsilisel isikul uue äriühingu asutamist, kui ta on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole pikemat aega esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet ja/või jätnud maksu- ja tolliametile esitamata maksudeklaratsioonid.

Igal ettevõttel peab olema juhatuse liige. Äriregistrit tuleb arendada selliselt, et register kontrolliks automaatselt juhatuse olemasolu (koosseisu vastavust), et tuvastada kohe äriühingud, kellel puudub juhatus ehk vastutav organ.

Ärikeelu kohaldamist lihtsustada.

Luua säte, mis peatab pankrotimenetluse või täitemenetluse raames tehingute tagasivõitmise tähtaegade kulgemise saneerimise ajaks, et ka hiljem saaks võlausaldajate kaitseks vara tagasi võtta.

Likvideerimise tähtaeg. Õigusselguse ja praktikas kerkinud probleemi lahendamiseks lisada konkreetne säte, mis keelab ka raugemise korral ettevõtjat registrist kustutada, kui käib kohtumenetlus.

Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine. Sarnaselt maksuvõla informatsiooniga avalikustada ka teave käimas olevate täitemenetluste kohta, eelkõige see, et täitemenetlus on algatatud ning kui suur on võlgnevus.