Mari Mets • 8 juuni 2017

Selgusid peamised vead riigihangete korraldamisel

Tallinna liiklusmärgid ASi Signaal autos.  Foto: Postimees/Scanpix

Valdav osa vigadest tekib riigihangete korraldamisel teadmatusest, kuid ometigi pidi rahandusministeerium pärast järelevalve läbi viimist kuulutama mullu kehtetuks kolm hanget, selgus 2016. aasta riigihangete järelevalve ülevaatest.

Jätkuvalt on levinumad rikkumised riigiasutuste hankemenetluste korraldamata jätmine ja otselepingute sõlmimine, riigihangete õigusvastane osadeks jagamine, riigihanke aruande ja aruande lisa mittetähtaegne esitamine ning ebapiisav maksuvõlgade kontrollimine. Samas ei ole selliste rikkumiste toimepanemine üldjuhul massiline.

Rahandusministeerium kontrollis möödunud aastal plaanilise järelevalve käigus 514 riigihanke korraldust. Valdavalt viisid riigiasutused ja organisatsioonid hanked läbi vastavalt seadusele, kuid jätkuvalt oli  rikkumisi, mis olid peamiselt  tingitud teadmatusest. 

Tühistati kolm hanget

Lisaks plaanilisele järelevalvele algatati 11 menetlust laekunud 64 märgukirja alusel, kus tuvastati enim rikkumisi seoses hanke alusdokumentide koostamisega, näiteks konkreetsele tootele suunatud tehniline kirjeldus, ning kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumite mittevastavus seadusele.

Ettekirjutuse hanke kehtetuks tunnistamiseks tegi rahandusministeerium 3 juhul, kuna rikuti riigihangete seadust. Samas 9 juhul jäi kirjalik järelevalvemenetlus alustamata, sest ministeeriumi suulise pöördumise järel kõrvaldas hanke korraldaja riigihangete seaduse rikkumise või tunnistas hankemenetluse omal algatusel kehtetuks. 

„Vaatamata sellele, et rahandusministeerium soovib riigihangete järelevalves pigem õpetada kui karistada, tuleb aeg-ajalt hankija tegevusse ka otsustavalt sekkuda,“ kommenteeris eeltoodut rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Kati Orgmets.

Tühistatud liiklusmärkide hange

Äripäev on kirjutanud viimastel kuudel rikkumistest ja turuosaliste etteheidetest Tallinna transpordiameti korraldatud ligi 8 miljoni eurosele hankele Tallinna liiklusmärkide hooldaja leidmiseks järgnevaks viieks aastaks.

Hanke võitis esialgu aastaid Tallinna hangetel võidutsenud Küprosele peitunud salaomanikega firma AS Signaal TM, kuid konkurendi kaebuse peale tegi rahandusministeerium transpordiametile ettekirjutuse, et see tunnistaks hanke kehtetuks. Transpordiamet sätestas hankedokumentides hankelepingu jõustumise ja teenuse osutamise alguse siduvalt kindla kuupäevaga – 1. märts 2017, kuid selleks kuupäevaks ei suutnud linn hanke võitjaga lepingut sõlmida. Hankedokumentidest erineva sisuga hankelepingu sõlmimine ei ole aga ühelgi põhjusel seaduslik.

Linnal kulus aega, et esitada lisaküsimusi hankel tegelikult odavama pakkumise teinud firmale OÜ KiirWarren, mille pakkumus tundus linnale liiga odav, et oleks vettpidav. Pakkumuste võimaliku odavaima hinna välja selgitamiseks telliti uuring ka TTÜ-lt. Linn kuulutaski võitjaks tegelikult kallima pakkumise teinuf ASi Signaal TM.

Linn on ministeeriumi ettekirjutuse hanke tühistamiseks kohtus vaidlustanud, kuid kuni kohtuvaidlus alles algab ja kestab, tuleb ettekirjutust täita ning linn ei tohi Signaaliga lepingut sõlmida. Ettekirjutuse täitmata jätmisel ähvardab linna sunniraha 1000 eurot.

Hetkel kuum