Ettevõtja jääb ettevõtjaks ka külmas ja näljas

12. august 2017, 09:41
Kerjus koeraga
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170812/NEWS/170819914/AR/0/Kerjus-koeraga.jpg

Paide arvamusfestivalil arutleti eile kapitalismi olemuse üle ning toodi esile kapitalismi ja omakasupüüdlikkuse seos.

Majandusteadlane, presidendi majandusnõunik Heido Vitsur leidis, et omakasupüüdlikkus ei ole liikumapanev jõud. „Inimene on selline imeline putukas, et ta tahab kõike proovida, tal on eneseteostuse vajadus,“ rääkis ta. „Muidugi, need kes tahavad kasumit teenida, teevad suurema firma –  aga mõni teeb äri lusti pärast ja ikka tuleb välja suurfirma.“ Vitsur selgitas, et kasum on vajalik, sest muidu ei ole arenguks tarvilikke ressursse ja mänguruumi.

„Tõeline ettevõtja on nagu kunstnik: ta tegeleb ettevõtlusega ka näljas olles ja katusekambris,“ ütles  filosoof ja õpetlane Margus Ott. „Inimese majanduslikku tegevust ei saa taandada ainult omakasule ja ahnusele. Kui oletada, et domineeriks see ainus motiiv, siis kapitalism ei püsiks, see hävitaks kapitalismi. Kapitalistil on töölist vaja, talle endale on kasulikum, et töölised oleksid rahul ja õnnelikumad. Ega parasiit ei tahaks ka peremeesorganismi kohe ära tappa, kui ta järele mõtleks – talle on ju peremeesorganismi vaja elus püsimiseks.“

Kõige vastutulelikum inimene on kerjus

Sotsiaalantropoloog Aet Annist seevastu märkis, et rikkus ja sotsiaalsus on pöördvõrdelises seoses: kõrgemal sotsiaalsel positsioonil asuvatel inimestel on empaatiavõime väiksem kui sotsiaalselt madalamal positsioonil asuvate inimeste oma. Vitsur nõustus: „Kõige vastutulelikumad inimesed on kerjused.“ Annist leidis, et kapitalist käitub pigem ebaeetiliselt, kui lasta tal tegutseda ilma ohjeldamiseta. „Kui lasta poodidel pühapäeval lahti olla, siis on iga Maxima õhtul kümneni lahti,“ tõi ta näite.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel väitis vastu, et Eestis käitub tööandja töötajaga üsna lahkelt ja on võimeline ka ise organiseerudes reegleid kehtestama. „Ja pealegi on meil tööjõupuudus. Keegi ei pea töötama sellel töökohal, mil ta töötab.“ Koppelgi leidis, et inimene tahab eelkõige luua, ehitada, saavutada. „Kapitalismis on nii, et kui sa teed midagi hästi, siis saad sa selle eest tasustatud. Kui sa teed midagi, millest on ühiskonnal päriselt kasu, siis on see ühel hetkel börsil ja sa oled rikas.“

Siiski ei usu Koppel, et inimene suudaks pidevalt paljunedes eksisteerida tasakaalus planeediga, kuid ta on kindel, et ühiskonna jõukus kipub tulenema määrast, mil määral ühiskonnas rakendatakse turumajandust. „Turumajanduslikus keskkonnas loob kasumimotiiv innovatsiooni, mis aitab keskkonda säästa.“ Ka Margus Ott nõustus, et inimene reostab ja kulutab loodust nii või teisiti, ja mida arenenum tehnika, seda rohkem ta seda teeb. „Inimene reostaks loodust ka ilma kapitalismita. Kapitalism aga on nii intensiivne süsteem ja reostab selle võrra rohkem.“

Vitsur lisas, et kapitalism on kõige tootlikum süsteem, mis suudab inimeste vajadusi kõige kiiremini rahuldada. „Kui poleks kapitalismi olnud, ei oleks keegi osanud naftat ja plastmassi toota,“ tõi ta näite, mööndes küll, et võib-olla oleksid asjad lihtsalt palju rohkem aega võtnud ning nafta ja plastmass oleks tulnud niikuinii.

Parim, mis meil on

Koppel selgitas, et majanduskasv baseerub demograafial ja tootlikkuse kasvul ehk innovatsioonil, innovatsioon aga tekitab olukorra, et ressursse tarbitakse intensiivsemalt. „Minu praegune auto on palju võimsam kui mu varasemad, aga kasutab kolmandiku võrra vähem kütust kui mu esimene auto,“ tõi ta näite. Koppel ei usu, et aina laienevale tarbimisele oleks võimalik kätt ette panna: „Mitte keegi ei suuda seitsmele miljardile selgeks teha, et teil pole paremat elu vaja. Meie oleme teiega kuldses miljardis, aga ülejäänud ei jäta enne järele, kui neil on ka hea elu. Keegi ei suuda inimestele selgeks teha, et ärge tarbige enam.“

Vitsur usub, et kapitalism reguleerib ennast ise. „Nõukogude Liit oli üks raiskavamaid süsteeme üleüldse,“ rääkis ta. „Ma ei usu, et eraettevõtluse asendamine tsentraalse juhtimisega vähendaks reostamist. Kapitalism suudab muutusi ellu viia, kui need muutused on juhitud. Kapitalism 18. või 19. sajandi mõttes ei olnud eriti efektiivne, aga sellisena, nagu ta praegu on, see on kõige parem lahendus, mis maa peal on.“ Vitsur rõhutas, et Eestis pole sellist majanduslikku sõltumatust nii paljudel inimestel nagu praegu mitte kunagi varem olnud. „Kui praegune sotsiaalmajanduslik korraldus pahupidi pöörata nagu labakinnas, oleks meil kõigil paha olla,“ arvas ta.

Aet Annist tõi esile, et kapitalism mõjub demokraatiale negatiivselt, sest soosib ebavõrdsust ühiskonna sees. „Ühiskonna sidusus väheneb ja see muudab ühiskonna vähem stabiilseks ja see tekitab eeldused ebademokraatlike jõudude võimuletulekuks,“ kõneles ta. Ott täiendas, et seepärast tuleb majandust lõimida muude ühiskondlike aspektidega, ja see on ka majanduse enda huvides. „Et majanduses edukas olla, on vaja, et ühiskond oleks suhteliselt võrdõiguslik, et inimesed saaksid oma võimeid välja arendada. Me kaotaksime hulga Einsteine ja Mozarteid, kui nad ei saa oma võimeid välja arendada, ja seda me ei saa endale lubada.“ Kõik arutelus osalenud möönsid, et hariduse kättesaadavus on oluline, ja selles osas on Eestis asjad pigem hästi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    12. August 2017, 09:48
    Otsi:

    Ava täpsem otsing