Ida-Euroopast teenib supertootlust

SEB Eastern Europe ex-Russia fondi juht Alo Kullamaa sõnul on Ida-Euroopa kasvu sel aastal vedanud peamiselt Poola, Ungari ja Türgi, mis on kohalikus valuutas arvestatuna tõusnud üle 10 protsendi.

Swedbanki Ida-Euroopa aktsiafondi juht Ene Õunmaa sõnul toetas Türgi head tulemust eksport Euroopasse. Probleeme valmistas fondile aga Rumeenia, mis langes poliitilise riski suurenemise tõttu 8,2 protsendi võrra,“ märkis Kullamaa.

Kuigi Rumeenia vedas Ida-Euroopa turgu alla, usub Kullamaa regiooni jätkuvasse tugevasse potentsiaali. „Makromajanduslik väljavaade püsib soodne ning mured on seotud peamiselt geopoliitiliste riskide ja hinnatasemetega,“ arvas ta. „Üksikute aktsiate tasemel leiame aga jätkuvalt väga häid võimalusi nagu näiteks hiljuti toimunud Poola inkassofirma GetBack IPO,“ ütles ta. Rumeenia on Kullamaa kinnitusel hoolimata langusest üks kõige kiiremini kasvavaid majandusi kogu Euroopa Liidus.

Võrdlusindeksile allajäämist põhjendas Kullamaa liiga väikese osakaaluga Poola suurettevõtetes, mille fond on liiga kalliks hinnanud. „Globaalsete ETFide ostusurve surus neid aga edasi üles,“ ütles ta. „Lisaks välistasime ESG-reeglite (Bregali vastutustundliku investeerimise poliitika – toim) tõttu mõnda Poola firmasse investeerimise.“

Õunmaa põhjendas oma juhitud fondi 14,6protsendilist tulemust osaliselt samamoodi, kuid lisas, et tootlusele mõjus halvasti ka Türgi kinnisvaraarendaja Emlaki teade, et eelmise aasta eest dividendi ei saa.

Samuti hästi esinenud SEB Eastern Europe Small Cap fondi juht Marko Daljajev nõustub Ida-Euroopa turge kujundavate makromajanduslike näitajate asjus Kullamaaga, kuid rõhutas, et tema juhitud fondi jaoks on need pigem teisejärgulised. „Keskendume üksikaktsiate valimisele ja makrokonjuktuur võib igale üksikule väikeettevõttele erinevat mõju avaldada,“ märkis ta. „Minu juhitud fondi eesmärk on pakkuda investoritele võimalust saada osa Ida-Euroopa väiksemate ettevõtete edust.“

Seetõttu peab Daljajev oma juhitud fondi peamiseks edu põhjuseks positsioonide sissevõtmist Kasahstani börsil. „Nagu eelmisel aastal eeldasime, on Kasahstani börs reageerinud vene turule umbes pooleaastase viitega ning pakkunud investoritele head tootlust, ennekõike finantssektoris,“ rõõmustas ta. „Kuigi fondil pole alusindeksit, on see Morningstari andmetel olnud aasta algusest 132 konkurendi seas parima tootlusega Ida-Euroopa fond.“

Ka LHV Maailma aktsiate fondijuht Mikk Taras peab Euroopat perspektiivikaks. „LHV Maailma Aktsiad Fondi investeeringud on sellel aastal suunatud eelkõige Euroopa aktsiaturgudele, kus majandus on kasvanud oodatust kiiremini ning ettevõtete finantstulemused märgatavalt paranenud,“ rääkis ta. „Jätkame uute investeeringute otsimist eelkõige Euroopa aktsiaturgudelt, mida toetavad euroala teise kvartali 2,2protsendiline majanduskasv ning tarbijakindluse püsimine viimase kümnendi kõrgeima taseme lähistel,“ ütles Taras. Tema sõnul näitasid ettevõtted aastatagusega võrreldes keskmiselt 16protsendilist kasumikasvu.

Tarase sõnul on tema juhitud fond sel aastal vähendanud USA aktsiatesse tehtud investeeringuid, sest nende tootlust survestab nõrk dollar. „Meie hinnangul on Euroopa aktsiate hinnatase mõistlik ja paljud aktsiad pakuvad pikaajamiseks investeerimiseks häid teenimisvõimalusi,“ märkis ta. „Jätkame investeeringute hoidmist ka Balti aktsiaturgudel, sest need on hinnastatud atraktiivselt ja pakuvad investoritele keskmisest kõrgemat dividenditootlust.“

Ka Nordea säästmis- ja investeerimistoodete tootejuhi Anton Skvortsovi sõnul toetab Euroopat tugevnev euro, mistõttu võtavad siinsed nii arenenud kui arenevad turud USA aktsiatelt liidripositsiooni üle. „Kiire euro kallinemise tõttu olid USA dollaris noteeritud varadesse investeeritavate fondide tootlused kehvemad,“ selgitas ta. „Suurimat mõju oli näha võlakirjafondidel, sest võlakirjatootlused on väga madalad ning euro kallinemine põhjustas nende fondide väärtuse langust.“

Skvortsov ütles, et lisaks euro tugevnemisele aitavad suurt sissevoolu Euroopa aktsiatesse hoogustada kiiresti paranevad Euroopa majanduse näitajad ja atraktiivsed hinnatasemed. „Suvel see trend küll veidi aeglustus, kuid endiselt on Euroopa aktsiad aasta algusest 8,1 protsenti tõusnud,“ selgitas ta. See on tema hinnangul ka põhjus, miks näiteks Nordea European Small and Mid Cap Equity fond on aasta algusest 12,9 protsenti tõusnud ning ületab võrdlusindeksit.

Nordea arenevatele turgudele panustava Emerging Markets Focus Equity Fundi edu põhjendas Skvortsov tugevneva euro taustal sellega, et majandusolukorra paranemise tõttu on arenevate riikide krediidimarginaalid ning võlakirjade hinnad tõusnud. Ta tõi näiteks Nordea Emerging Market Bondi, mille väärtus on aasta algusest 9,6 protsenti kasvanud.

Halvima tulemuse teinud Swedbanki Venemaa fondi juhi sõnul on fondi tootlus küll -5,9 protsenti, kuid seejuures on vene erinevad aktsiaindeksid langenud üle 12 protsendi. „Turuindeksitest parema tootluse üks põhjus on Venemaa naftatootja Tatnefti eelisaktsiate positsioon, mille väärtus on 11. septembri seisuga tõusnud alates aasta algusest 17 protsenti,“ keskendus Õunmaa positiivsele. Ta lisas, et tootlust aitab parandada ka nn vene Google ehk Yandex.

Õunmaa sõnul mõjutab Vene turgu ja aktsiaid positiivselt riigi teise kvartali 2,5protsendiline majanduskasv. „Suurim panus tõusu tuli jae- ja hulgikaubandusest, Sberbank pangandussektori esindajana peaks võitma makromajandusliku olukorra paranemisest ja aktsia tootlus on alates aasta algusest euro vääringus ligi 7 protsenti,“ märkis Õunmaa ja lisas, et Swedbanki Venemaa aktsiafond sõltub suurel määral Sberbankist.

Oma võrdlusindeksit 9,4 protsendiga ületanud, kuid aasta algusest 4,79protsendilist negatiivset tootlust teeninud SEB Russia Fundi juht Pavel Lupandini sõnul veavad sealset tootlust terasetööstus ja finantssektor. „Vene turg on sel aastal teistele arenenud turgudele alla jäänud, kuid vahe asus vähenema alates augustist ja see trend jätkub ka septembris,“ oli ta positiivne. „Viimasel ajal on investorite tähelepanu võitnud siseturule suunatud ettevõtted, mis tuleneb soodsast makromajanduslikust keskkonnast,“ sekundeeris ta Õunmaale, kuid lisas, et tänu üldisele tooraineturgude tugevusele on häid tulemusi näidanud ka metallitootjate aktsiaid.

 

Venemaa turu nõrkust põhjustab Õunmaa sõnul ka üle 16 protsendi odavnenud nafta hind. „Nafta on jätkuvalt Venemaa jaoks väga oluline ja selle hind võiks mõjutada ka Vene aktsiate liikumise suunda,“ oli ta veendunud. „Praegu pole põhjust arvata, et nafta hind võiks hakata uuesti tõusma, sest ajaloolises mõistes püsib OPECi riikide tootmine jätkuvalt kõrgel tasemel ning USA Permi reservuaaris suureneb töötavate puurtornide arv,“ jätkus tal ka tuleviku suhtes skepsist.

LHV Pärsia Lahe Fondi juht on aga nafta hinna tuleviku suhtes optimistlikum. „Tundub, et OPECi koostöö Venemaaga globaalsete naftavarude allatoomisel on vaikselt vilja kandmas ja see lubab loota, et nafta hind võiks püsida tänasel tasemel või ülespoole liikuda,“ ütles ta. See tekitaks Lähis-Ida turgudel ostuhuvi ning mõjutaks seeläbi ka tema juhitud fondi positiivselt.

Kukemelk on optimistlik. „Suve suurim uudis oli MSCI otsus lisada juunis Saudi Araabia MSCI Arenevate Turgude indeksi jälgimisnimekirja, mis loob eeldused Saudi Araabia kaasamiseks maailma enimjälgitud turgude indeksisse järgmise kahe aasta jooksul,“ rõõmustas ta. Tema sõnul tooks see sealsele börsile miljardeid dollareid välisinvestorite raha. „Teise palju jälgitud indeksite koostaja FTSE otsus Saudi Araabia ja Kuveidi kaasamise kohta oma arenevate turgude indeksisse on aga tulemas juba selle aasta septembri lõpus.“