Läti turvaekspert: meie ID-kaart pole haavatav

08. november 2017, 12:02
Läti lipp
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171108/NEWS/171109758/AR/0/läti.jpg

ID-kaart võib saada kohustuslikuks isikut tõendavaks dokumendiks kõigile üle 15aastastele Läti elanikele juba 2022. aastast alates, passist aga saab dokument, mida antakse välja soovi korral, vahendas eile Läti raadio uudistesaade.

Vastavad parandused ja normatiivsed aktid on riigi tasemel juba heaks kiidetud - Läti on võtnud kursi e-valitsemisele, kus riigiametid ja ettevõtjad kasutavad järjest sagedamini elektroonilisi teenuseid, rääkis keskkonna- ja regionaalarengu ministeeriumi osakonnajuht Ugis Bisenieks.

„Et me saaksime osutada riigina e-teenuseid, on oluline inimese turvaline identifitseerimine. Praegusel e-valitsemise etapil, kus riigiametid ja ettevõtted järjest sagedamini esitavad oma teenuseid elektrooniliselt, mõistame me, et ka Lätis on kätte jõudnud aeg viia sisse kohustuslik elektrooniline ID-kaart. Me näeme, et umbes 700 000 elanikku juba kasutab seda kaarti. Ühiskond on kaardi omaks võtnud, see on kättesaadav ja seda on mugav kasutada – nii füüsiliselt kui elektrooniliselt. Seepärast leiame, et võime selle teemaga edasi minna,“ rääkis Bisenieks.

Pass jääb dokumendiks, mida antakse välja soovi korral, näiteks neile, kes reisivad väljapoole Euroopa Liitu, lisas ministeeriumi ametnik.

Nii kavatseb Läti asuda Eesti teele, kus ID-nutikaarti antakse välja 2002. aastast ning kus see on isikut tõendav dokument, rääkis Bisenieks.

Eesti ID-valud ei heiduta

Ajal, kui Läti valitsuskabinet võttis selle otsuse vastu, pidi Eesti sulgema suurema osa oma ID-kaarte sertifikaate turvariski tõttu, rääkis raadiosaates Cert.lv IT turvalisuse ja riskide ennetamise osakonna asejuht Varis Teivans. „Põhjuseks oli süsteemi haavatavus, mis pani riski alla isiklikud andmed. Näiteks oleks saanud kirjutada alla dokumentidele, võtta ühendust mingite riiklike portaalidega,“ rääkis Teivas. „Oleks olnud võimalik teha kinnisvaratehinguid. Teoreetiliselt, kui riigis see niimoodi töötab, siis saab kurjategija teie identiteeti varastades müüa teie korteri ilma teie teadmata – andes kõigile dokumentidele teie e-allkirja.“

ID-kaardi süsteemi haavatavus pole ilmsiks tulnud ainult Eestis, aga ka teistes Euroopa riikides. Vaatamata sellele, et riskid on olnud suuresti teoreetilised, on valitsused neil puhkudel ID-kaartide toimimise peatanud. „Hispaanias, Austrias, Eestis ja veel mõnes riigis võeti vastu otsus tühistada kõik sertifikaadid ja kaardid, mis võisid olla ründele vastuvõtlikud. Miljonid kaardid muutusid kasutuskõlbmatuks ja probleemi lahendamisele kulus suur hulk raha,“ rääkis turvaekspert.

Läti ID-kaartide omanikel pole muretsemiseks põhjust, jätkas ta, sest süsteem erineb mõneti nende kaartide omast, millel on tuvastatud ründeoht. Teivansi sõnul ei kuulu Läti kaardid – neis kasutatavad kiibid ja tehnolahendused – haavatavate sekka. „Kuid Cert.lv hoiab kätt pulsil,“ lubas ta.

Ikkagi jääb küsimus, kas pole liiga mõtlematu minna üle ID-kaardile, mis on petturitele hea väljakutse, kõlas saates küsimus. Eksperdid ei salga, et see on riskantne, kuid Teivansi sõnul on see võrreldav igasuguse tehnoloogiasaavutusega kaasneva riskiga, nii meditsiinis kui transpordis. Lihtsalt on vaja pöörata sellele tähelepanu, lisas ta.

Riiklikul tasemel lubab ka ministeerium ID-kaardi turvalisusele anda väga suure panuse – juba on välja töötatud selle dokumendi turvaauditi skeem.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. November 2017, 12:07
Otsi:

Ava täpsem otsing