Jaga lugu:

Uus meedia on suurepärane ärivõimalus

Jeff Jarvis
Jeff Jarvis  Foto: Wikipedia

Missugune on ajakirjanduse kui äri tulevik – kuidas meedias 10-15 aasta pärast raha teha ja kas meediaväljaanded siis enam üldse olemas ongi…

New Yorgi ajakirjanduskõrgkooli (CUNY) professor Jeff Jarvis, kes räägib oma tudengitele sellest, kuidas luua omaenda kasumlik meediakanal, jagas neid mõtteid ka Äripäeva venekeelse sõsarväljaandega Delovõje Vedomosti.

Kas 10-15 aasta pärast enam ongi olemas ajakirjandust?

Mina usun, et nõudlus usaldusväärse info järele jääb. Seepärast räägin ka oma tundengitele, et nende ülesanne on ajakirjandus uuesti leiutada. Mitte et nad on selleks kohustatud, aga nad võivad. Ajakirjanduse vormid peavad muutuma, me ei saa lähtuda sellest, et meedia on vabrik, mis toodab sisu. Me peame informeerima ühiskonda uuel viisil.

Ameerika ajakirjanik, meediaprofessor, avalik esineja ja endine telekriitik. NY ajakirjanduskõrgkooli CUNY professor.

Töökogemus: Chicago Tribune, TV Guide, ajakirja People telekriitik (1984, olles People’is, pakkus välja idee luua Entertainment Weekly, temast sai ajakirja esimene tegevtoimetaja).

New York Daily Newsi kaaskirjastaja, San Francisco Examineri kolumnist.

Meediafirmasid nõustanud Advance Interneti president ja loovdirektor kuni aastani 2005, mil temast sai CUNY professor, kus ta praegu juhib uue meedia programmi.

Uue meedia arenguid jälgiva weblogi BuzzMachine looja.

Google’i veebisaate This Week ning TWiT Networki live-show kaassaatejuht.

Ta on üks projekti News Integrity Initiative (Ausate Uudiste Initsiatiiv) algatajaid, mis on saanud toetust muu hulgas Facebookilt, Craigslisti loojalt Craig Newmarkilt ja Fordi Sihtasutuselt.

Jarvis on aktiivne blogija ning avaldanud mitu raamatut.

Meedias on tohutu konkurents: on blogid, Facebook ja isegi tehisintellekt – programmid, mis automaatselt artikleid koostavad.

Aga ma ei leia, et need on konkurendid. Tehisintellekt võib säästa ajakirjanikku lihtsate tekstide kirjutamisest – see lubab tal keskenduda märksa olulisemale ajakirjandusele. Artikleid ärist, rahast ja spordist võib tõesti luua automaatika, kuna need on struktureeritud andmed. Ma ei näe selles midagi halba.

Kas Facebook on konkurent või uus infokanal? Ma arvan, et see teine variant. Facebook, Twitter ja YouTube ei ole konkurendid. Jah, Google ja Facebook võistlevad reklaamidollarite pärast, kuid see pole raha, mis on neile jumalast antud. Facebook ja Google pakuvad praegu parimat toodet.

Te räägite oma tudengitele sellest, kuidas luua meediakanal kui idufirma. Mis tagab 2018. aastal edu uuele tulijale, et ta ei jääks konkurentsis alla Facebookile, Google’ile või The New York Timesile?

Tuleb üheaegselt kasutada mitut tuluallikat. Tasuline sisu on vaid üks neist. Lisaks on veel liikmelisus, sotsiaalne tegevus, milleks on näiteks inimeste annetused, et toetada ajakirjandust. Siis on veel kommertspool, müük. Sellele meie ülikoolis pühendatakse praegu palju tähelepanu. Üritused, seminarid, festivalid.

On veel selline tuluallikas nagu sisuturundus, mis tähendab tavalistele lugudele sarnanevaid reklaamartikleid. Kas see ei muuda tulevikus ajakirjandust suhtekorralduseks?

See oht on olemas. Kui ma USAs lõin ajakirja Entertainment Weekly, maandus mu lauale tohutu virn reklaami reguleerimise reegleid. Võin kogu selle paki kokku võtta ühe lausega: lugeja peab alati selgelt aru saama, milline on artikli info allikas. Kui lugeja ei tee vahet lool ja reklaamil, on teie meediakanal kaotanud oma väärtuse sõltumatu häälekandjana.

See ei tähenda, et me ei peaks aitama ettevõtetel reklaamilugusid kirjutada – see on ju suurepärane võimalus. Kuid me peame väga selgelt andma lugejale teada, mis artiklit ta loeb. Paraku üritab meedia viimasel ajal sellega lugejat pigem segadusse ajada.

Mida te veel oma tudengitele räägite, mis veel ajakirjandusmaastikul muutumas on?

Mina ütlen neile, et olen liiga vana, et teada vastuseid kõigile küsimustele. Olen 63aastane. Aga ma rõhutan, et just nemad on vastutavad ajakirjanduse muutuste ees. Trükipressi loomisest kuni esimese ajaleheni läks 150 aastat. Paljudele tundub, et ajakirjandus muutub hästi kiiresti, kuid tegelikult võib see protsess osutuda väga pikaks. Ja me ei tea, millega see kõik lõpeb.

Aga kuidas mõjutavad meedia tulevikku libauudised, fake news, milles süüdistatakse Fox Newsi, CNNi…

CNN ei ole fake news, aga Fox küll. Ma näen, kuidas nad loputavad mu vanemate aju. Meil Ühendriikides on objektiivse meedia müüt, selle poolest me erineme Euroopast. USAs on linnu, kuhu on jäänud vaid üks ajaleht, järelikult ka üks vaatenurk. Samas kui New Yorgis on valida 20 erineva suundumusega väljaande vahel.

Ma arvan, et selleks, et konkureerida Fox Newsiga, tuleb investeerida konservatiivsesse meediasse – ütlen seda, olles ise liberaal. Investeerida sellistesse väljaannetesse, mis annavad faktidel põhinevat infot.

Kas seda peaks tegema riik?

Ei! See on ju ärivõimalus. Sest milline on praegune olukord? Turul on liberaalsed väljaanded, ja on Fox News. Kuid liberaalsed ei taha tunnistada, et nad on liberaalsed. Milleni see viib? Aga selleni, et konservatiivselt meelestatud inimesed ütlevad: kuulge, kui te hämate juba sellega, et väidate end olevat liberaalsed, siis kuidas ma saan teid teistes küsimustes usaldada. Rupert Murdoch on selles väga edukas.

Valides Google’is „Trump fact check“ ilmub artikleid, mis n-ö paljastavad Trumpi valed, kuid mis on ise kuhjaga valesid täis.

Küsin teilt vastu. Te elate Eestis, Venemaa propaganda „vihmavarju“ all. Varem elasite Nõukogude Liidus. Kas see on viinud selleni, et inimesed on muutunud skeptikuteks? Kas on nii, et nad üldse enam kedagi ei usalda? Ma tahan teie kogemusel mõista, mida on meil USAs oodata.

Mulle tundub, et venelased ja eestlased reageerivad uudistele erinevalt. Venelased on väga skeptilised, usaldavad lääne infoallikaid vähem kui Vene omi. Eestlased on rohkem avatud nii ühele kui teisele, kuid üldiselt suhtuvad meedia vahendatusse skepsisega. Ometi täieliku eiramiseni asjad pole läinud – vähemalt mina näen nii.

Just see mulle muret teebki. Mulle tundub, et Fox Newsi vaataja on väga küüniline. Ta ei usu isegi enam fakte. See tähendab, et ta ei usu enam mitte midagi. Mida teie soovitaksite meile, ameeriklastele?

Ausalt? Pöörake tähelepanu Eesti kogemusele. Meie riik on internetivabaduse tabelis väga kõrgel kohal. Kohalikud meediaväljaanded annavad siin märksa vähem tooni kui USAs. Tõsi, kõige populaarsemad on tabloidid.

Jaa, see on kõikjal nii. Aga millega teie väljaanne tegeleb?

Me oleme ärileht, kirjutame eesti ja vene keeles.

Kui põnev! Kas teil on veel küsimusi?

Kas blogimisest saab tulevikuajakirjandus?

Mina alustasin blogiga 2001. aastal, pärast 11. septembrit. Enne kui Twitter mul kõik selle hävitas.

Ohoh!

Tekkis kiusatus säutsuda midagi kiirelt, selle asemel et kirjutada blogipostitust. Mis puutub teistesse platvormidesse, näiteks YouTube’i, siis need nõuavad rohkem pingutust ja asjatundlikkust. Külastan iga aasta VidConi konverentsi, kus kohtuvad YouTube’i fännid ja sisuloojad. See on lihtsalt suurepärane, 28 000 inimest! Ma näen YouTube’is suurt jõudu. Ja neil, kes iseseisvalt kirjutavad, on praegu suur potentsiaal.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt