Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna Sadama kriminaalasi jõudis tagasi maakohtusse
Foto: PantherMedia/Scanpix
Tallinna ringkonnakohus otsustas saata tagasi maakohtusse nn Tallinna Sadama kriminaalasja, mida maakohus oli keeldunud süüdistusaktis tuvastatud puuduste tõttu menetlusse võtmast.
Maakohus heitis riigiprokuratuurile ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimuses. Maakohtu hinnangul ei olnud arusaadav, milliseid käitumisakte süüdistatavatele ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osades süüdistuses kirjeldatud tegudes.
Ringkonnakohtu kolleegium ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuse ülesehituse ja selguse ning teo toimepanemise aja määratluse kohta. Trükitehnilised vead süüdistusaktis ei ole alus selle tagastamiseks, seda saab prokurör parandada kohtuliku uurimise käigus, märkis ringkonnakohus oma määruses.
Tagastamiseks pole alust
Ringkonnakohus ei nõustunud ka faktiliste asjaolude laialivalguvuse etteheidetega: faktiliste asjaolude sedavõrd üksikasjalik kirjeldus oluline just selleks, et anda nendest asjaoludest ning iga konkreetse süüdistatava tegevusest arusaadavam ülevaade.
"Reegel on, et mida vaieldavamaks süüdistatava teo karistusõiguslik kvalifikatsioon võib osutuda, seda kõikehõlmavam peaks olema süüdistuse sisus esitatav teokirjeldus. Samas tuleks aga süüdistuse koostamisel hoiduda õiguslikult irrelevantsete teo asjaolude kirjeldamisest, millised vaid koormavad süüdistuse teksti ja vähendavad selle arusaadavust. Käesoleval juhul on süüdistuses kirjeldatud teo elulisi asjaolusid kirjeldatud võrdlemisi laialt, kuid need on igati asjassepuutuvad ega vähenda süüdistuse arusaadavust ning ei muuda süüdistuse sisu iseenesest veel laialivalguvaks," märkis ringkonnakohus.
Eelnevast tulenevalt märkis ringkonnakohus, et "ainuüksi sel põhjusel, et tekst lugejat liigselt koormab, ei anna alust süüdistusakti tagastamiseks kui tekstist on samas võimalik aru saada konkreetse etteheite kohta ehk faktilised asjaolud on piisavalt selged ja jälgitavad."
Ringkonnakohus nõustus ka sellega, et prokuratuuril on pädevus määratleda, millisel viisil süüdistusaktis süüdistusi kajastada, kohtu etteheited süüdistuse stiilile ei saa aga olla süüdistusakti tagastamise alus, sest see ei muuda süüdistusakti nõuetele mittevastavaks.
Arusaamist ei raskenda
Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et süüdistuses esinevad ebatäpsused, mis muudavad tekstist arusaamise raskemaks. Prokuratuur nõustus sellega, et süüdistusaktis esineb kohtu poolt välja toodud viga süüdistuspunkti pealkirjas ning et kahe tõendi juurde on jäänud prokuröride kommentaarid ning samuti on kaks poolikut lauset.
"Samas viitas prokurör põhjendatult asjaolule, et selliste ebatäpsuste puhul on tegemist trükitehniliste vigadega ning vahetult tekstist tulenevalt on arusaadav, milline asjaolu on ebaõigesti kajastatud. Poolikud laused tekstist arusaamist samuti ei takista," märkis ringkonnakohus, nõustudes prokuratuuriga, et kohtus välja toodud vead ei moonuta ega täienda oluliselt faktilisi asjaolusid ega takista süüdistustest kui tervikust arusaamist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.