Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kirjaneni uus tehas kerkib Imaverre
Raul Kirjanen.Foto: Andras Kralla
Graanul Investi puidukeemiatehas tuleb Imaverre ja läheb koos tehnoloogiaga maksma 30-40 miljonit eurot.
"Demotehase asukohana oleme esialgu vaadanud meie Imavere pelletitehase poole. Seal on meil olemas peaaegu kogu vajalik maa ja ka infrastruktuur, mida sellise tehase ehitamiseks vaja läheb," selgitas reedel uuest kavandatavast puidukeemiatehasest teatanud Graanul Investi juht Raul Kirjanen kirja teel koondatud vastustes.
Uue katsetehase toormevajadus ulatub 25 000 kuupmeetrini aastas, mis on ligikaudu 5 protsenti Graanul Investi Imavere pelletitehase tarbimisest. Tehase väiksuse tõttu ei vaja see eraldi veekogu ega olulisi kokkuleppeid näiteks riigilt RMK kaudu puidu ostmiseks. Normaalmõõtmetes tehase toormevajadus oleks siiski 10 korda suurem.
Sweetwateri tehnoloogia nõuab vähem vett ja kemikaale, selle protsessi tulemuseks ei ole tselluloos vaid suhkrud ja ligniin. Puidu fraktsioneerimine on valdavalt mehaaniline protsess ja on oma olemuselt oluliselt teistsugune kui tselluloosi keetmine.
Protsess kasutab nn ekstruuderit ehk kruvipressi, kõrge survega auru ja minimaalses mahus hapet. Esimeses etapis on tooteks puhas ligniin ja puhtad suhkrud. Kui see protsess läbitakse edukalt, siis võimalikke väärtusahelaid on kümneid, kui mitte sadu – alates proteiinidest kalatoiduks kuni nanotselluloosini välja.
Allikas: Raul Kirjanen
Kirjanen avaldas lootust, et uues tehases saab kasutada lepapuitu, mis nõuab küll eraldi arendustööd, kuid tähendaks, et Graanul Investi tehas jääb teistest planeeritavatest tehastest sootuks erinevasse toorainesegmenti.
Tehase investeering on Kirjaneni hinnangul suurusjärgus 30-40 miljonit eurot, sõltub natuke, kui kaugele arendustegevuses minnakse.
Sinna paigutatavat USA Sweetwater Energy tehnoloogiat on seni katsetatud Ameerika Ühendriikides väikeses skaalas. "Oleme seal katsetanud ka meie enda Eesti puitu ja nende katsetuste ajal kohapeal viibinud. Tulemused olid paljulubavad ja eks seetõttu olemegi otsustanud järgmisesse faasi liikuda," kommenteeris Kirjanen.
"Innovatsioon võib õnnestuda või mitte, eks see ongi meie risk. Meie lootus on, et see õnnestub ja võimaldab meil jõuda täiesti uute väärtusahelateni. See peaks järgmise kolme-nelja aasta jooksul selgeks saama," lisas ta.
Demotehase keskkonnamõju hindasid tootjad väikseks, vett kulub vähe, see on taaskasutatav ning tekkivad gaasid põletatakse koostootmisjaamas. "Seetõttu leiame, et keskkonnamõju on ümbruskonnale mittemärgatav või puudub hoopiski. Näiteks esimene protsessi osa ehk suhkrute ja ligniini eraldamine ei tekita mingisugust haisu," ütles ta.
"Ma ei ole olnud Est-Fori tehase vastu"
Kirjaneni sõnul ei ole ta olnud teise planeeritava suurtehase — Est-Fori tselluloositehase – vastu, vaid on juhtinud tähelepanu kolmele problemaatilisele kohale: suure keskkonnamõjuga tehase sobivus Emajõe kaldale, Est-Fori erikohtlemine RMK poolt ja riigi lausaline toetus plaanile.
Graanul Investi enda projekti kohta ütleb ta, et tegemist ei ole Est-Fori otsese konkurendiga ega isegi tselluloositehasega. Teiseks on tegemist arendusprojektiga, mille õnnestumine selgub alles aastate pärast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.