• Jaga lugu:

    Kirjaneni uus tehas kerkib Imaverre

    Raul Kirjanen.Foto: Andras Kralla

    Graanul Investi puidukeemiatehas tuleb Imaverre ja läheb koos tehnoloogiaga maksma 30-40 miljonit eurot.

    "Demotehase asukohana oleme esialgu vaadanud meie Imavere pelletitehase poole. Seal on meil olemas peaaegu kogu vajalik maa ja ka infrastruktuur, mida sellise tehase ehitamiseks vaja läheb," selgitas reedel uuest kavandatavast puidukeemiatehasest teatanud Graanul Investi juht Raul Kirjanen kirja teel koondatud vastustes.
    Uue katsetehase toormevajadus ulatub 25 000 kuupmeetrini aastas, mis on ligikaudu 5 protsenti Graanul Investi Imavere pelletitehase tarbimisest. Tehase väiksuse tõttu ei vaja see eraldi veekogu ega olulisi kokkuleppeid näiteks riigilt RMK kaudu puidu ostmiseks. Normaalmõõtmetes tehase toormevajadus oleks siiski 10 korda suurem.

    Sweetwateri tehnoloogia nõuab vähem vett ja kemikaale, selle protsessi tulemuseks ei ole tselluloos vaid suhkrud ja ligniin. Puidu fraktsioneerimine on valdavalt mehaaniline protsess ja on oma olemuselt oluliselt teistsugune kui tselluloosi keetmine. 

    Protsess kasutab nn ekstruuderit ehk kruvipressi, kõrge survega auru ja minimaalses mahus hapet. Esimeses etapis on tooteks puhas ligniin ja puhtad suhkrud. Kui see protsess läbitakse edukalt, siis võimalikke väärtusahelaid on kümneid, kui mitte sadu – alates proteiinidest kalatoiduks kuni nanotselluloosini välja.

    Allikas: Raul Kirjanen

    Kirjanen avaldas lootust, et uues tehases saab kasutada lepapuitu, mis nõuab küll eraldi arendustööd, kuid tähendaks, et Graanul Investi tehas jääb teistest planeeritavatest tehastest sootuks erinevasse toorainesegmenti.
    Tehase investeering on Kirjaneni hinnangul suurusjärgus 30-40 miljonit eurot, sõltub natuke, kui kaugele arendustegevuses minnakse.
    Sinna paigutatavat USA Sweetwater Energy tehnoloogiat on seni katsetatud Ameerika Ühendriikides väikeses skaalas. "Oleme seal katsetanud ka meie enda Eesti puitu ja nende katsetuste ajal kohapeal viibinud. Tulemused olid paljulubavad ja eks seetõttu olemegi otsustanud järgmisesse faasi liikuda," kommenteeris Kirjanen.
    "Innovatsioon võib õnnestuda või mitte, eks see ongi meie risk. Meie lootus on, et see õnnestub ja võimaldab meil jõuda täiesti uute väärtusahelateni. See peaks järgmise kolme-nelja aasta jooksul selgeks saama," lisas ta.
    Demotehase keskkonnamõju hindasid tootjad väikseks, vett kulub vähe, see on taaskasutatav ning tekkivad gaasid põletatakse koostootmisjaamas. "Seetõttu leiame, et keskkonnamõju on ümbruskonnale mittemärgatav või puudub hoopiski. Näiteks esimene protsessi osa ehk suhkrute ja ligniini eraldamine ei tekita mingisugust haisu," ütles ta.
    "Ma ei ole olnud Est-Fori tehase vastu"
    Kirjaneni sõnul ei ole ta olnud teise planeeritava suurtehase — Est-Fori tselluloositehase – vastu, vaid on juhtinud tähelepanu kolmele problemaatilisele kohale: suure keskkonnamõjuga tehase sobivus Emajõe kaldale, Est-Fori erikohtlemine RMK poolt ja riigi lausaline toetus plaanile.
    Graanul Investi enda projekti kohta ütleb ta, et tegemist ei ole Est-Fori otsese konkurendiga ega isegi tselluloositehasega. Teiseks on tegemist arendusprojektiga, mille õnnestumine selgub alles aastate pärast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rahvuslik projekt: päästame keskealised põdurate liigast
Tulevikuväljakutseist rääkides on tavaks rääkida noortest, aga miks? Eesti noored on avatud ja nutikad maailmakodanikud, kes saavad enda põlvkonna väljakutsetega ise hästi hakkama. Meie noored pole hukas. Meie vanad on, ja siin tuleb lahendusi otsida, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Forus Grupi juhatuse esimees Margus Nõlvak.
Tulevikuväljakutseist rääkides on tavaks rääkida noortest, aga miks? Eesti noored on avatud ja nutikad maailmakodanikud, kes saavad enda põlvkonna väljakutsetega ise hästi hakkama. Meie noored pole hukas. Meie vanad on, ja siin tuleb lahendusi otsida, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Forus Grupi juhatuse esimees Margus Nõlvak.
LHV aktsia tegi eilse järsu languse paari tunniga tasa
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Raadiohommikus: alternatiivturu IPOmaania
IPOde sadu jätkub – sellest nädalast saab Nasdaq Balti alternatiivturul First North märkida kahe Eesti ettevõtte aktsiaid.
IPOde sadu jätkub – sellest nädalast saab Nasdaq Balti alternatiivturul First North märkida kahe Eesti ettevõtte aktsiaid.