Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kirjaneni uus tehas kerkib Imaverre

    Raul Kirjanen.Foto: Andras Kralla

    Graanul Investi puidukeemiatehas tuleb Imaverre ja läheb koos tehnoloogiaga maksma 30-40 miljonit eurot.

    "Demotehase asukohana oleme esialgu vaadanud meie Imavere pelletitehase poole. Seal on meil olemas peaaegu kogu vajalik maa ja ka infrastruktuur, mida sellise tehase ehitamiseks vaja läheb," selgitas reedel uuest kavandatavast puidukeemiatehasest teatanud Graanul Investi juht Raul Kirjanen kirja teel koondatud vastustes.
    Uue katsetehase toormevajadus ulatub 25 000 kuupmeetrini aastas, mis on ligikaudu 5 protsenti Graanul Investi Imavere pelletitehase tarbimisest. Tehase väiksuse tõttu ei vaja see eraldi veekogu ega olulisi kokkuleppeid näiteks riigilt RMK kaudu puidu ostmiseks. Normaalmõõtmetes tehase toormevajadus oleks siiski 10 korda suurem.

    Sweetwateri tehnoloogia nõuab vähem vett ja kemikaale, selle protsessi tulemuseks ei ole tselluloos vaid suhkrud ja ligniin. Puidu fraktsioneerimine on valdavalt mehaaniline protsess ja on oma olemuselt oluliselt teistsugune kui tselluloosi keetmine. 

    Protsess kasutab nn ekstruuderit ehk kruvipressi, kõrge survega auru ja minimaalses mahus hapet. Esimeses etapis on tooteks puhas ligniin ja puhtad suhkrud. Kui see protsess läbitakse edukalt, siis võimalikke väärtusahelaid on kümneid, kui mitte sadu – alates proteiinidest kalatoiduks kuni nanotselluloosini välja.

    Allikas: Raul Kirjanen

    Kirjanen avaldas lootust, et uues tehases saab kasutada lepapuitu, mis nõuab küll eraldi arendustööd, kuid tähendaks, et Graanul Investi tehas jääb teistest planeeritavatest tehastest sootuks erinevasse toorainesegmenti.
    Tehase investeering on Kirjaneni hinnangul suurusjärgus 30-40 miljonit eurot, sõltub natuke, kui kaugele arendustegevuses minnakse.
    Sinna paigutatavat USA Sweetwater Energy tehnoloogiat on seni katsetatud Ameerika Ühendriikides väikeses skaalas. "Oleme seal katsetanud ka meie enda Eesti puitu ja nende katsetuste ajal kohapeal viibinud. Tulemused olid paljulubavad ja eks seetõttu olemegi otsustanud järgmisesse faasi liikuda," kommenteeris Kirjanen.
    "Innovatsioon võib õnnestuda või mitte, eks see ongi meie risk. Meie lootus on, et see õnnestub ja võimaldab meil jõuda täiesti uute väärtusahelateni. See peaks järgmise kolme-nelja aasta jooksul selgeks saama," lisas ta.
    Demotehase keskkonnamõju hindasid tootjad väikseks, vett kulub vähe, see on taaskasutatav ning tekkivad gaasid põletatakse koostootmisjaamas. "Seetõttu leiame, et keskkonnamõju on ümbruskonnale mittemärgatav või puudub hoopiski. Näiteks esimene protsessi osa ehk suhkrute ja ligniini eraldamine ei tekita mingisugust haisu," ütles ta.
    "Ma ei ole olnud Est-Fori tehase vastu"
    Kirjaneni sõnul ei ole ta olnud teise planeeritava suurtehase — Est-Fori tselluloositehase – vastu, vaid on juhtinud tähelepanu kolmele problemaatilisele kohale: suure keskkonnamõjuga tehase sobivus Emajõe kaldale, Est-Fori erikohtlemine RMK poolt ja riigi lausaline toetus plaanile.
    Graanul Investi enda projekti kohta ütleb ta, et tegemist ei ole Est-Fori otsese konkurendiga ega isegi tselluloositehasega. Teiseks on tegemist arendusprojektiga, mille õnnestumine selgub alles aastate pärast.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Uber teavitas üllatuslikult suurest kahjumist
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?