Äripäev • 21. mai 2018
Jaga lugu:

Euroopal uue ühisväärtpaberi plaan

Euroopa Liit
Euroopa Liit  Foto: Scanpix

Euroopa Komisjon on Financial Timesi andmetel välja tulemas plaaniga luua uus, kõigi euroala riikide võlakirjadega tagatud väärtpaber.

Rahatsooni suurema finantssidususe ja võlakirjariski vähendamise eesmärgil loodava väärtpaberi kava saab tõenäoliselt Saksamaalt ja teistelt euroala suurematelt vendadelt teravat kriitikat, kirjutab ettepaneku mustandiga tutvunud leht.

Kuna mitu euroala riiki on ühise laenamise ja euroala võlakirjade vastu, siis nüüd on Brüsselil plaan lasta erasektoril väljastada väärtpabereid, mis oleksid tagatud eri liikmesriikide võlakirjadega — 70% ulatuses madalama riskiga, näiteks Saksamaa või Hollandi võlakirjadega, ning 30% ulatuses teiste, kõrgema riskiga liikmesriikide võlakirjadega.

Eesti Pangast öeldi selgituseks, et riiklike võlakirjadega tagatud võlakirja SBBS ümber arutelu hetkel veel käib ja selle kasutuselevõttu veel otsustatud pole. SBBS oleks riiklik võlakiri, mille taga ei ole ainult üks riik vaid terve eurosüsteem ning sellega saaks pangad endale ühe täiendava riskivaba instrumendi. Hetkel aga ei saa seda käsitleda sarnaselt valitsuse võlakirjana, kuna tegu on struktureeritud instrumendiga. Selle struktuur on “keerulisem” kui tavalise võlakirja oma kasvõi selles mõttes, et risk sõltub mitmest riigist.

Financial Times märgib, et sellega vältida riiklike võlakirjade ja pankade vastastikuste riskide nõiaringi. Viimase kriisi ajal oli näha, et esimesed riiklike riskide realiseerumise "ohvrid" olid sama riigi suuremad pangad, mis sageli hoiavad palju võlakirju. Pankade raskusse sattumisel pidid neid välja aitama aga needsamad liikmesriigid ise, mis tähendas, et riigi võlakoormus kasvas samuti hüppeliselt.

Kogu eurotsooni hõlmavate väärtpaberite toetajad ütlevad, et komisjoni pakutava väärtpaberi sarnased instrumendid aitaksid pankadel mitmekesistada võlakirjaportfelli nii, et ei kasvaks investorite ega riikide krediidirisk.

Brüsseli kava Saksamaa toetust tõenäoliselt ei leia. Viimane on olnud tõrjuv kõigi euroala võlakirjade plaanide suhtes, sest ei näe põhjust, miks rikkamad ja madalama riskiga liikmesriigid peaksid kandma perifeeria riske. Sarnast reaktsiooni on Briti ärilehe hinnangul oodata ka Hollandilt, Austrialt ja Soomelt.

Praegu valmistub euroala suviseks riigijuhtide tippkohtumiseks, kus on kavas leida lahendus nii pangandusliidule kui ka Euroopa stabiilsusmehhanismi reformile. Madala riskiga väärtpaberi teemat sellesse päevakavva ei kuulu ning euroala diplomaadid ütlesid Financial Timesile, et komisjon ei peaks nii palju sekkuma nende töösse.

Euroopa Keskpank aga toetab selliste väärtpaberite loomist ja on soovitanud neid käsitleda võrdväärselt liikmesriikide võlakirjadega. Keskpanga asepresident Vitor Constancio rõhutas veel eelmisel nädalal, et Euroopa võlakirjade sünteetilised väärtpaberid soodustaks finantsturgude integreerumist.

 

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt