Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitussektoril sees rekordiline kasvuhoog

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama ajaga 21%, sealhulgas Eestis 29% rohkem, teatas statistikaamet. Vaatamata aasta tagasi kõrgele tõusnud võrdlusbaasile kasv kiirenes, kusjuures tegemist oli kuue aasta kiireima kasvuga.

Ehitusmahu kasvu kiirenemise taga oli väga tugev hooneehitustööde suurenemine, selgtas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Eluasemete soetamist aga toetavad paranenud ostujõud ja majapidamiste tugev finantsseis.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu I kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 21% rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Üksnes Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 29%.
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes hooneehitusmaht nii uusehituses kui ka remondialal. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.
Ehitisregistri andmetel lubati I kvartalis kasutusse 1600 uut eluruumi, seda on 400 võrra rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Ehituslube anti välja 1500 eluruumi ehitamiseks, mida on 14% vähem kui aasta varem.
Allikas: statistikaamet

Eluhoonete kasutuslubade arv (pindala järgi) on lähenemas buumiaja tipule. Inimeste kindlustunne osta lähiajal eluase on viimasel ajal küll veidi nõrgenenud, kuid pikemas aastate võrdluses on see jätkuvalt kõrge, märkis Mertsina. „Ostujõud on oluliselt paranenud – kui näiteks buumiaja tipus tuli Tallinnas korteri ühe ruutmeetri eest välja käia 2,5kordne netokuupalk, siis praegu on see vähenenud 1,6-ni,“ tõi ta välja.

Majapidamiste laenuportfelli kasv on tema sõnul küll tasapisi kiirenenud (esimeses kvartalis 6,9%), kuid see on raskesti võrreldav buumiajaga, kui 2006.aasta esimeses kvartalis kasvas majapidamiste laenuportfell aastases võrdluses ligikaudu 74%.

Eesti majapidamiste finantsseis on Mertsina sõnul jätkuvalt tugev – nende tarbimine peaks esialgsetel hinnangutel olema kasutatavast tulust jätkuvalt väiksem, mis jätab neile mõõdukalt sääste (säästud ei ole kahjuks küll ühtlaselt jaotunud). Samuti on majapidamiste võlgnevus nende säästude kõrval mõõdukas ning seetõttu peaks nende eelarvepositsioon olema tasakaalu lähedane või isegi ülejäägis.

Hoogne hooneehitus

Kuigi esimeses kvartalis anti nii eluhoonetele kui mitteeluhoonetele vähem ehituslubasid kui aasta tagasi samal ajal, on hooneehituseks ehituslubade arv kokkuvõttes kõrgele tõusnud, mis viitab hooneehitustööde kiire kasvu jätkumisele ka lähiajal.

Rajatiste ehitusmahu kasv Eestis küll pidurdus, kuid selle põhjuseks oli Mertsina sõnul möödunud aasta alguse järsk kasvu kiirenemine ja võrdlusbaasi tõus. „Teatavasti toetasid möödunud aastal rajatiste ehituse kiiret kasvu valitsemissektori suurenenud investeeringud. Sel aastal on riik planeerinud investeeringute kasvu aeglustada, kuid nende tase SKP suhtes võib isegi tõusta. Seega võib rajatiste ehitusmahu kasv küll aeglustuda, kuid töödemaht jääb ikkagi suureks,“ prognoosis Mertsina.

Üha vähem ehitamist välismaal

Eesti ehitusettevõtted ehitavad üha vähem välismaal. Kui möödud aasta alguses moodustas välismaal tehtud ehitustööde maht 11% kogu oma jõududega ehitustöödest, siis selle aasta esimeses kvartalis oli osakaal vaid 5%. „Selle põhjuseks on ühest küljest Põhjamaades ehitussektori kasvu aeglustumine ning Rootsis isegi langus; teisest küljest on ka koduturul praegu suur nõudlus ehitustööde järele,“ selgitas Mertsina.

Möödunud aastal toetas Eesti majanduskasvu kõige enam just ehitussektor. „Selle aasta alguse ehitusmahu tugev kasv näitab, et sektori tugev panus majanduskasvu püsib,“ ütles Mertsina. „Samas on ehitusettevõtete kindlustunne alates möödunud aasta suvest tasapisi nõrgenenud. Juba pikemat aega on suurimaks probleemiks tööjõupuudus ja hinnakasv. Eesti ettevõtted konkureerivad tööjõu pärast nii koduturul kui ka välisriikidest lisatööjõu saamisega. Vabade töökohtade arv on tõusnud ja tööjõupuudus on üha suuremaks probleemiks ka enamikel teistel tegevusaladel Eestis. Samuti on tööjõupuudus suurenenud teistes riikides,“ nentis Mertsina ja lisas, et see lisab probleeme üha pingelisemaks muutunud tööjõuturul ning koos nõudluse ja käibekasvuga hoiab ehitussektoris palgakasvu kiirena.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.