Mida tehakse salajasel Bilderbergi kohtumisel?

Bilderbergi kohtumised on igal aastal põhjustanud palju poleemikat, kuna ikka ja jälle kerkivad esile erinevad vandenõuteooriad. Tänavu toimub Bilderbergi kohtumine juba 66. korda ning sedapuhku Itaalias, Torinos.

Tegu on kolm päeva kestvate arutelude ja paneelidega, kus arutletakse maailma jaoks erinevate oluliste teemade üle. Sel aastal on päevakavas nii populismi levik Euroopas, ebavõrdsus, tehisintellekt, töötamise tulevik, vabakaubandus, Venemaa ning kõik sellega seonduv, Saudi Araabia ning Iraan ja palju muudki.

Bilderbergi kohtumisel kehtib reegel, et kõike, mida asjaosalised seal kuulevad, võivad nad ära kasutada, ent nad ei või nimetada kellegi nime ega kellelegi oma väljaütlemistes viidata. Seega ei saa ka imestada, et üritusel on memode ja märkmete tegemine keelatud, meediagi ei saa mõistagi kohtumisele ligi. Kohtumisel pole ühtegi hääletust ega ülemäära ranget ajakava, selt ei oodata otsest ja konkreetset tulemust, ühtegi pressiteadet välja ei saadeta. 

Sel aastal osaleb Bilderbergi kohtumisel 131 inimest 23 riigist. Euronewsi andmeil on umbes kaks kolmandikku osalejaist Euroopast, ülejäänud Põhja-Ameerikast. Osalejate ampluaa on lai: osaleb nii poliitikuid (sel aastal näiteks Eesti, Serbia, Hollandi ja Belgia peaministrid), aga ka finantssektori eksperte, akadeemikuid ning tööstusgigantide esindajaid. Kohal on ka NATO peasektetär Jens Stoltenberg ja USA endine diplomaat Henry Kissinger. Korporatiivse maailma esindatuse eest kannavad hoolt Airbusi, BP, Totali, Google’i, Vodafone’i ja Ryanairi esindajad. Oluline on märkida, et kohtumisel on osalejad nii-öelda nemad ise ehk nad ei esinda oma organisatsiooni. Ja keegi ei saa osalemissoovi avaldada, kõik on saanud kutse.

Erinevad vandenõuteooriad ongi seotud inimestega, kes Bilderbergi kohtumisel osalevad, kirjutab The Independent. Vandenõuteoreetikud on kohtumist sageli nimetanud uue maailmakorra arutamise sündmuseks. Levinumad põhjendused on, et pärast seda, kui mingid kindlad isikud on kohtumisel osalenud, on nende karjäär raketikiirusel kõrgustesse sööstnud. Nii osales Bill Clinton 1992. aastal Bilderbergi kohtumisel kui Arkansase kuberner, samas järgmisel aastal sai temast juba USA president. Samasugune edenemine "tabas" Tony Blairi – kui 1993. aastal osales Blair lihtsalt Briti poliitikuna, siis järgmisel aastal oli tema ametinimetuseks juba Briti peaminister.

Samuti on kriitikud küsinud, kas Bilderbergi kohtumist ei võiks käsitleda kui soovi luua maailmavalitsus. Aastal 2000 ütles väljaandele The Guardian Briti poliitik Denis Healey, kes on osalenud Bilderbergi kohtumisel aastakümneid, et maailmavalitsust kohtumisel luua ei taheta, samas pole see ka täiesti vale. "Me Bilderbergis ei suutnud endasi minna sellega, et me võitleme üksteisega mitte millegi nimel, et tuhanded inimesed surevad ning miljonid jäävad kodutuks. Seega me tundsime, et globaalne kommuun teeks head."

Bilderbergi kohtumise korraldajad on korduvalt pidanud kahtlustuste pärast aru andma. Üldiselt öeldakse, et konverentsile kutsutakse inimesed, kelles nähakse suurt talenti ning sellega saabki põhjendada Clintoni ning Blairi lugusid. Korraldajad on korduvalt ümber lükanud kuuldused selle kohta, et kohtumisel maailmakorda ümber mõtestatakse.

Bilderbergi kohtumisele pandi alus aastal 1954 ning selle asutajana ja rahastajana tuntakse USA pankurit David Rockerfellerit. Esimene konverents peeti Hollandis Arnhemi linna lähistel Hotel de Bilderbergis, mille järgi on konverents saanud ka oma nime.

Bilderbergi kohtumisi on peetud nii USAs, Portugalis, Rootsis, Prantsusmaal, Kanadas, Kreekas, Hispaanias ja mujalgi.