Tööpuudus kasvas pisut

Samas kuu varasemaga võrreldes oli registreeritud töötute arv kahanenud 6 protsenti. Töötukassa abiga sai tööle või alustas ettevõtlusega 4 637 inimest, kellest 1110 olid vähenenud töövõimega inimesed, teatas töötukassa.

Registreeritud töötuse määr oli mais kõrgeim Ida-Virumaal (9%) ja madalaim Harjumaal (3,5%). Võrreldes aprilliga on töötuse määr vähenenud ka Ida-Virumaal, aprillis oli töötuse määr 9,8%. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid mai lõpus lihttöölised (22%), oskustöötajad ja käsitöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%). 

Mai keskpaigas avaldas statistikaamet andmed ka tööjõu-uuringu põhjal leitavate tööturunäitajate kohta I kvartalis ning töötuse määr ulatus 6,8%-ni. Registreeritud töötuse määr oli samal perioodil 5,1%.

Kõige rohkem oli töötukassal töötutele kohti pakkuda lihttöölistele, teenindus- ja müügitöötajatele ning oskustöötajatele ja käsitöölistele.  Juuni algul avaldas statistikaamet andmed ka vabade töökohtade arvu kohta,  Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli esimeses kvartalis ligi 10 600 vaba töökohta. Töötukassal oli samas kvartalis vahendada keskmiselt 4 449 töökohta. Töötukassa vahendatavad töökohad Eestis moodustasid esimeses kvartalis vabadest töökohtadest keskmiselt 38 protsenti.

Mais esitati töötukassale 3 816 töövõime hindamise taotlust, mida oli 6 protsenti vähem kui aprillis. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga esitati töövõime hindamise taotlusi mais 16 protsenti vähem. Töövõime hindamisotsuseid tehti mais 4 157. Neist üle poole juhtudel määrati inimesele osaline töövõime, 32 protsendil juhtudel määrati puuduv töövõime, töövõime vähenemist ei tuvastatud 10 protsendil juhtudest