Dividendidelt saadud maksutulu kasvas esimese viie kuuga võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi 34%. See tähendab, et valitsus on hoolimata Eesti Panga arvates uljast prognoosist praegu veel oma arvutustega joone peal. Rahandusministeeriumi andmetel on esimestel kuudel enim dividende makstud finantssektoris, kinnisvarafirmades ja hulgikaubandusega tegelevates ettevõtetes.

Samas hoiatab Eesti Pank endiselt, et dividendide maksmine ei pruugi samas tempos jätkuda, kuna aasta esimeses pooles tõstis juriidilise isiku tulumaksu laekumist peamiselt suurte pankade dividendimaksed. „Ülejäänud ettevõtete poolt tasutud tulumaksu kasv oli seega aeglasem,“ ütles Eesti Panga ökonomist Mari Pärnmäe. Statistikaameti andmetest selgub, et dividendide pealt laekus tulumaksu sel aastal enim just aprillis ning ülejäänud kuudel on maksulaekumine olnud oluliselt väiksem. Näiteks laekus aprillis ettevõtete tulumaksu 85,3 miljonit eurot, mis on pisut üle nelja korra rohkem kui märtsis ja üle kahe korra rohkem kui mais. Pärnmäe sõnul on juriidilist tulumaksu väga raske ennustada, kuna üksikute ettevõtete otsused võivad tulemust oluliselt mõjutada.

Põhjus, miks Eesti Pank üldse juhtis tähelepanu juriidilise isiku tulumaksu laekumise eesmärgi täitmisele, on Jüri Ratase valitsuse otsus muuta dividendide maksustamist. Nimelt otsustati 2016. aastal, et regulaarsetele dividendimaksjatele hakkab 20% tulumaksu asemel kehtima hoopiski maksumäär 14%. Selleks, et saada maksusoodustust, peavad ettevõtjad olema regulaarselt dividende maksnud vähemalt kolm aastat järjest. Muudatuse eesmärk oli motiveerida ettevõtjaid, kes seni polnud kasumit jaotanud, seda tegema. Nii seati prognoos, et tänu muudatusele laekub 2018. aastal riigikassasse 107 miljonit eurot rohkem juriidilise isiku tulumaksu kui enne ehk siis kokku 564,5 miljonit eurot.

Kui palju on sel aastal maksumuudatusega juurde tulnud just uusi dividendide maksjaid, selgub rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul septembris, mil on järelduste tegemiseks rohkem andmeid. Ta lisas, et aastad on näidanud, et suurema osa juriidilise isiku tulumaksu laekumisest määravad suures osas ära suvekuud. Praeguseks on viie kuuga täitunud 42,5% selle aasta eelarvest ning Kirsipuu sõnul on esialgsed andmed näidanud, et ka juunis oli maksulaekumine hea. „Praegu on põhjust olla mõõdukalt optimistlik, sest laekumised on vastanud ootustele,“ ütles Kirsipuu.

„Prognoosidesse tuleb alati ettevaatlikult suhtuda, sest garanteeritud ei ole kunagi midagi. Tegemist on tõepoolest raskesti hinnatava käitumusliku mõjuga, kuid senised laekumised on meie prognoose kinnitanud,“ rääkis Kirsipuu.

Rocca al Mare kaubanduskeskusel oli 2016. aastaks kogunenud jaotamata kasumit 164 miljonit eurot, mis teeb temast ühe suurima jaotamata kasumiga ettevõtte Eestis. Sama omaniku käes oleval Kristiine keskusel on hetkel jaotamata kasumit 63 miljonit eurot. Kuigi Rocca al Mare ja Kristiine keskuse omanik, Soome börsifirma Citycon OYj maksab kontsernis dividende küll, siis ettevõtte finantsjuhi Eero Sihvoneni sõnul ei plaani nad Eestis seda siiski veel niipea teha. Nimelt tegeleb Citycon Eestis kasumi jaotamise asemel praegu veel investeerimisega. „Meil on vaja oma kaubanduskeskusi uuendada, et nad püsiksid konkurentsis,“ ütles Sihvonen. Näiteks investeeris Citycon hiljaaegu Kristiine keskuse uuendamisesse, kuhu tuli juurde spordibaar ja meelelahutuskeskus O’Learys.

Hoolimata Eesti Panga eelmise nädala murest, et ettevõtjad ei julge praegusel ajal nii palju investeerida kui võiks, on Sihvoneni sõnul selleks just hea aeg. „Ma ei tea ülejäänud Eesti kohta rääkida, kuid Tallinnas küll on majanduskasv ja seis hea,“ rääkis ta. Muret tekitab vaid see, et Tallinnas on praegu turg väga aktiivne ja ehitatakse väga palju. „Konkurents on väga tihe,“ sõnas ta.

G4S Eestil on jaotamata kasumit kogunenud 90,5 miljonit eurot ja dividende otsustatakse maksta vastavalt investeerimisotsustele. G4Si juhatuse esimehe Priit Sarapuu sõnul teeb dividendide maksmise lõpliku otsuse omanik, ent juhatus on neile selleks vastava ettepaneku teinud.

Sarapuu sõnul on G4Sil tekkinud mitmeid investeerimisplaane. Peamine strateegia on Sarapuu sõnul kasvada tehnoloogiavallas. Seda sunnib tegema suur tööjõupuudus ja kõrged tööjõumaksud.

Rohkem tehnoloogiasse investeerima sunnib ka väga suur tööjõupuudus ja kõrged tööjõumaksud. „Oleme Eesti üks suurimaid tööandjaid ja tööjõumaksude maksjaid. Kuigi meie töötajate voolavus on turvasektori madalaim, püsides 20 protsendi juures, siis uusi töökäsi leida on praegu ääretult keeruline. Meil on tööd väga palju, aga uusi töötegijaid napib,“ rääkis Sarapuu. Ettevõte on suutnud erinevate nutikate tööriistadega tööjõupuudust osaliselt leevendada. Samuti on Sarapuu sõnul olnud suureks abiks ka väikesed muudatused kehtivas turvaseaduses, mis tõid turvatöötaja miinimumvanuse 19. eluaastalt 18. eluaasta peale.