Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubanduskeskustest kaovad külastajad
Kaubanduskeskuse parklaFoto: Andres Haabu
Mitme suure kaubanduskeskuse üürnikud kurdavad, et viimase aasta jooksul on külastusnumbrid märkimisväärselt langenud, rääkis 1Partner kommertskinnisvara juht Kirill Vigul.
Tema sõnul pole keskuste omanike tulud kahanenud, sest need sõltuvad mitte niivõrd külastajate arvust, vaid rentnike makstavast üürist. "Keskused ise külastusnumbreid avalikult välja ei anna, aga üürnikelt tuleb viimase aasta jooksul signaale, et poode külastavate inimeste arv on languses ja natuke ollakse juba hädas," kommenteeris Vigul.
"Majandus küll buumib, aga paljud ei sõida enam parima pakkumise leidmiseks mitut poodi läbi, vaid tellivad vajaliku internetist. Külastusnumbrite vähenemise teine võimalik põhjus on karmim konkurents kaubanduskeskuste sektoris," rääkis Vigul.
Vigul märgib, et tuleviku kaubandustempel on pigem vabaajakeskus, kus inimesed saavad terve päeva veeta. Nii üritavadki keskused võidu järjest võimsamate atraktsioonidega eristuda - näiteks kobarkino, vaateratta või hiiglasliku meelelahutuskeskusega.
Tema hinnangul pole kaubanduskeskustele head alternatiivi. "Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest puudub Tallinnas nn kaubandustänav ja kaubanduskeskus on endiselt kõige lihtsam viis klientide püüdmiseks. Seetõttu on isegi juhul, kui külastusnumbrid kukuvad, kaubanduskeskustel potentsiaalsetest üürnikest järjekord ukse taga," rääkis Vigul.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.