• 2019. aasta septembrini intressitõuse karta ei ole, seisab Swedbanki majandusprognoosis.Foto: Reuters
    Jaga lugu:

    Swed ennustab Euroopale kolme intressitõusu

    Kahe järgmise aasta jooksul tõstab Euroopa Keskpank intresse kolmel korral, samas taktis 0,75 protsendile tõusva intressimääraga kerkib ka praegu miinuses olev Euribor.

    Samal ajal tõusevad USAs intressimäärad juba 3,25 protsendile ning Suurbritannias 1,25 protsendile, Euroopa on seega lõdva rahapoliitika hoidmises teistest endiselt samm järel, sest esimest intressitõusu on oodata alles 2019. aasta kolmandas kvartalis.
    Iseasi, kas see meeldib Rootsi Riksbankile, mis tõenäoliselt peab oma intresse samuti all hoidma võib-olla kauem, kui seda sooviks, märgivad Swedbanki analüütikud majandusprognoosis.
    Iseenesest võiksid majanduse põhinäitajad rahapoliitika rangemaks tegemist juba lubada, majanduskasv on 2 protsendi juures, 8,3protsendiline töötus on selle sajandi keskmisest punkti võrra väiksem ja tööjõupuudust on tunda nii Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Hispaanias.
    „Euroalas on tööjõupuudus põhiline tootmistõusu pidurdav jõud igal viiendal ettevõttel, see toob kindlasti endaga kaasa palgatõusu ning tänavu esimeses kvartalis tõusidki palgad 2,1 protsenti,“ seisab prognoosis.
    1protsendile kasvab kolme kuu Euribor 2020. aasta lõpuks, ennustavad Swedbanki analüütikud.
    Ülevaade võtab seisukoha, et tegelikult kardab keskpank rahapoliitikat normaliseerida. Kui 2014. aastal langes inflatsioon nafta hinna mõjul allapoole nulli, siis otsustati minna edasi lõdva rahapoliitikaga, nüüd, kui nafta hind rühib ülesmäge ja inflatsioon on tõusnud üle 2 protsendi, on keskpank võtnud sihikuks hoopis alusinflatsiooni, mille juures kütuse hinda ei arvestata.
    Swedbanki analüütikute hinnangul on selle taga 2011. aasta otsused, kui rahapoliitikat tugevdati võib-olla ennatlikult ning see võis oma rolli mängida euroala teistkordsel majanduslangusse vajumisel. Nüüd keskpank sellist riski võtta ei taha ning on tõenäoliselt pigem nõus majanduse kerge ülekuumenemisega.
    Iseasi, mis juhtub pärast seda, kui Mario Draghi ametiaeg keskpangas lõpeb ja valitakse uus president, kes võib vabalt olla oluliselt rangema rahapoliitika poolt, praegu ennustab Rootsi kommertspank igal juhul, et alates 2019. aasta septembrist algavad intressitõusud, mis tulevad kiiremini, kui praegu oodatakse.
    Kui just vahepeal ei süvene kaubandussõda, Itaalia poliitika ei tee mõnda vimkat või ei juhtu mõni muu etteaimamatu sündmus, mis toob kaasa hoopis selle, et negatiivsete intresside ajastu kestab veel aastakümneid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Spaade ja hotellide avanemine aitas Tallinna Veel rohkem müügitulu teenida Kasum kerkis kordades
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Soome toll otsib oma bitcoinidele müüjat
Soome toll kuulutas eile välja konkursi, et konfiskeeritud bitcoinidele müüja leida.
Soome toll kuulutas eile välja konkursi, et konfiskeeritud bitcoinidele müüja leida.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.