2019. aasta septembrini intressitõuse karta ei ole, seisab Swedbanki majandusprognoosis.Foto: Reuters
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swed ennustab Euroopale kolme intressitõusu
Kahe järgmise aasta jooksul tõstab Euroopa Keskpank intresse kolmel korral, samas taktis 0,75 protsendile tõusva intressimääraga kerkib ka praegu miinuses olev Euribor.
Samal ajal tõusevad USAs intressimäärad juba 3,25 protsendile ning Suurbritannias 1,25 protsendile, Euroopa on seega lõdva rahapoliitika hoidmises teistest endiselt samm järel, sest esimest intressitõusu on oodata alles 2019. aasta kolmandas kvartalis.
Iseasi, kas see meeldib Rootsi Riksbankile, mis tõenäoliselt peab oma intresse samuti all hoidma võib-olla kauem, kui seda sooviks, märgivad Swedbanki analüütikud majandusprognoosis.
Iseenesest võiksid majanduse põhinäitajad rahapoliitika rangemaks tegemist juba lubada, majanduskasv on 2 protsendi juures, 8,3protsendiline töötus on selle sajandi keskmisest punkti võrra väiksem ja tööjõupuudust on tunda nii Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Hispaanias.
„Euroalas on tööjõupuudus põhiline tootmistõusu pidurdav jõud igal viiendal ettevõttel, see toob kindlasti endaga kaasa palgatõusu ning tänavu esimeses kvartalis tõusidki palgad 2,1 protsenti,“ seisab prognoosis.
1protsendile kasvab kolme kuu Euribor 2020. aasta lõpuks, ennustavad Swedbanki analüütikud.
Ülevaade võtab seisukoha, et tegelikult kardab keskpank rahapoliitikat normaliseerida. Kui 2014. aastal langes inflatsioon nafta hinna mõjul allapoole nulli, siis otsustati minna edasi lõdva rahapoliitikaga, nüüd, kui nafta hind rühib ülesmäge ja inflatsioon on tõusnud üle 2 protsendi, on keskpank võtnud sihikuks hoopis alusinflatsiooni, mille juures kütuse hinda ei arvestata.
Swedbanki analüütikute hinnangul on selle taga 2011. aasta otsused, kui rahapoliitikat tugevdati võib-olla ennatlikult ning see võis oma rolli mängida euroala teistkordsel majanduslangusse vajumisel. Nüüd keskpank sellist riski võtta ei taha ning on tõenäoliselt pigem nõus majanduse kerge ülekuumenemisega.
Iseasi, mis juhtub pärast seda, kui Mario Draghi ametiaeg keskpangas lõpeb ja valitakse uus president, kes võib vabalt olla oluliselt rangema rahapoliitika poolt, praegu ennustab Rootsi kommertspank igal juhul, et alates 2019. aasta septembrist algavad intressitõusud, mis tulevad kiiremini, kui praegu oodatakse.
Kui just vahepeal ei süvene kaubandussõda, Itaalia poliitika ei tee mõnda vimkat või ei juhtu mõni muu etteaimamatu sündmus, mis toob kaasa hoopis selle, et negatiivsete intresside ajastu kestab veel aastakümneid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.