Teehoiukava eelarve on pälvinud rohkelt kriitikat.Foto: Raul Mee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus lükkas teehoiukava kinnitamise edasi
Valitsus jättis tulist vastuseisu tekitanud teehoiukava neljapäeval kinnitamata ja lükkas otsuse langetamise järgmisse nädalasse.
Neljapäeval pidi valitsus kinnitama teehoiukava kuni 2022. aastani, kuid otsustas viimasel hetkel selle istungi päevakavast maha võtta ning lükata edasi järgmisse nädalasse, teatas valitsuse pressiteenistus.
Tegemist ei ole teehoiu mõttes uue kavaga, vaid pidevalt ja igal aastal värskendatava vaatega, millises ulatuses ja milliseid teid on vaja lähiaastatel hooldada, remontida ja ehitada. Ometi on see tekitanud avalikkuses suurt vastukaja.
Suurimaks murekohaks on ehitusettevõtjate sõnul see, et ehituseelarve kuivab
selle perioodi lõpuks kokku. Aga avalikkuse tähelepanu on pälvinud ka
remondiraha vähenemine ning teedevõrgu
remondivõlgnevuse püsimine senisel tasemel.
Valitsus lubab teehoiukavasse lisaraha
Teehoiukava vastuvõtmise edasilükkumise põhjuseks oli majandus- ja infrastruktuuriministri Kadri Simsoni sõnul töö riigikogus. "Ühe koalitsioonipartneri väga töökad riigikogu liikmed tahaksid teehoiukavas olevate objektide nimekirja veel üle vaadata, aga jõuavad seda teha alles järgmisel nädalal," ütles Simson neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Praegu aastateks 2020-2021 plaanitud teedesse investeerimise summad ei jää kindlasti lõplikuks, kinnitas minister. Esiteks selgub 2020. aastaks see, kui suures ulatuses saab seal kasutada ELi rahasid ning teiseks on kevadel loota, et pärast valimisi lisatakse koalitsioonilepinguga sinna uusi summasid.
"Kui kasvõi kütuseaktsiis uuesti siduda teedehoiuga, siis see tooks joonelt 100 miljonit eurot," lisas Simson.